Täiskogu istungite kaupa: Kadri Tali

Kõrge asjatundlikkus seadusloome protseduurides, spordiürituste korraldamise nõuetes ja kultuuripoliitika raamistikus. Speaker kasutab tehnilisi termineid (nt isikuandmete töötlemine, hooajaluba) ja viitab konkreetsetele huvirühmade seisukohtadele ning ministeeriumide (HTM, RM) õigusselguse muredele. Detailne teadmine ulatub sporditerminoloogia (paralümpia) ja maksuseaduse muudatuste keerukuseni.

Esineja demonstreerib sügavat asjatundlikkust kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamise osas, esitades konkreetseid numbreid toetuste vähenemise ja klubide tulubaasi kasvu kohta viimase viie kuni kümne aasta jooksul. Kasutatakse statistilisi andmeid (nt 44% THI kasv, 55 miljonilt 43 miljonile vähenenud toetused) ja finantsmõisteid (nt "finantsiline mehhanism," "tulubaas"), et toetada väidet uue rahastusmudeli vajalikkusest.

Kõneleja positsioneerib end spordi- ja kultuurivaldkonna rahastamise professionaalina, omades 28-aastast kogemust eraraha kaasamise lahenduste kallal. Ekspertiisi kinnitavad viited Arenguseire Keskuse toel valminud eraraha kaasamise potentsiaali kalkulaatorile ning majandusnumbrite ja -mõistete (nt maksudisain, lisandväärtus) kasutamine. Esitatakse konkreetsed finantsprognoosid (10 miljonit esimesel aastal, tulevikus 50–100 miljonit eurot aastas).

Kõneleja rõhutab oma tausta kultuurivaldkonnas ja kasutab muusikaesituse analoogiat, et rõhutada teema tundmise olulisust. Ekspertiisi fookus on haridus- ja kultuurivaldkonnal, kus rõhutatakse Eesti 200 ministri suutlikkust ja teadlikkust reformide läbiviimisel. Üldiselt rõhutatakse, et poliitikas peavad tegutsema oma valdkonda tundvad eksperdid, vastandudes "soolapuhujatele" igal alal.

Demonstreeritakse põhjalikke teadmisi spordivaldkonna juriidilistest ja fiskaalsetest detailidest, eriti seoses tulumaksu tagastuse mehhanismidega ja spordikoolide registreerimisega Eesti hariduse infosüsteemis. Ekspertiis väljendub ka arutelus preemiate tagasinõudmise protseduuride üle, tuues näiteid dopingu tuvastamise pikkusest (üks kuni kaheksa aastat).

Esineja näitab asjatundlikkust seadusandlikus protsessis, esitades täpsed andmed komisjoni koosoleku (7. mai 2024) osalejate, hääletustulemuste ja eelnõu sisu kohta. Tehnilised detailid hõlmavad riigipoolse toetuse ja kogukulu eristamist ning eeldatavat lisakulu (30 miljonit eurot). Ta suudab vastata küsimustele omavalitsuste panustamise võimaluste kohta.

Ekspertiis keskendub koolieelse lasteasutuse seaduse paragrahvidele ja kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse piiramisele. Arutleti protsentuaalsete piirangute (20% vs 10% töötasu alammäärast) ja nende mõju üle, viidates eelseisvale 2024. aasta töötasu alammäära tõusule. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja andis õigusnõunikuna selgitusi valitsuse seisukohtade ja omavalitsuste õiguste piiramise kohta.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust rahvusvahelise ooperi- ja kultuurikorralduse valdkonnas, kasutades spetsiifilist terminoloogiat (A, B, C kategooriad, produktsioonide rentimine, tehniline park). Ekspertiisi kinnitab isiklik kogemus rahvusvahelise mänedžerina ning 27-aastane tegevus dirigendina, orkestri loomise ja teoste salvestamisega Estonia majas. Rõhutatakse ooperikunsti majandusharu ja ekspordipotentsiaali.

Kõneleja näitab teadmisi kultuuri- ja spordivaldkonna majanduslikust potentsiaalist ja finantsmehhanismidest. Eelkõige rõhutatakse seadusest tulenevat ligi miljardi euro suurust investeerimisvõimalust eraraha kaudu, mis vajab riigipoolset motivatsiooni. Teema käsitlus on seotud ettevõtluse ja ekspordiga.

Kõneleja näitab asjatundlikkust haridusküsimustes, tuues esile detailseid statistilisi andmeid õpetajate vanuse ja järelkasvu kohta (nt keskmine vanus 49, alla 30-aastaseid 7,1%). Samuti kasutatakse täpseid numbreid palgaläbirääkimiste ja eelarveeralduste (nt 18 miljonit, 5,5 miljonit eurot) kirjeldamisel. Ekspertiis on nähtav süsteemse analüüsi rõhutamises, mis hõlmab palga kõrval ka töötingimusi ja karjäärimudelit.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust hariduspoliitikas, eriti kutsehariduse reformi ja alushariduse muusikaõppe pedagoogilise tähtsuse osas. Ta kasutab konkreetseid andmeid väljalangejate arvu (ligi 700 põhikoolilõpetajat aastas) ja PISA testide tulemuste kohta. Ekspertiis tugineb ka isiklikule kogemusele ja Kultuurikomisjoni liikmena saadud teadmistele.

Kõnelejal on sügav asjatundlikkus kultuurivaldkonna rahastamise ja juhtimise alal, tuginedes 26-aastasele rahvusvahelisele töökogemusele mänedžerina erinevates riikides. Ta kasutab ajaloolisi näiteid (1919. aasta arutelud, Kultuurkapitali algne seadus) ja tehnilisi termineid (stipendium, pajuk, eraraha kaasamine), et põhjendada vajadust kasvutingimusi loovate mehhanismide järele.

Kõneleja näitab teadmisi välispoliitika ja kaitse rahastamise valdkonnas, kasutades spetsiifilist majanduslikku näitajat ("0,25% SKT-st"). Ekspertiis väljendub küsimuses, mis puudutab rahvusvahelise poliitilise toetuse kujunemist konkreetsele rahastamismudelile.

Osalejad näitasid üles asjatundlikkust kõrghariduse rahastamise mehhanismide ja tulemusnäitajate osas, eriti seoses välistudengite osakaalu ja üliõpilaste lühiajalise välismobiilsuse mõõtmisega. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja selgitas detailselt, kuidas rahastamise komponente on muudetud. Signe Kivi tõi näite Eesti Kunstiakadeemia partnerülikoolide süsteemist, demonstreerides praktilist teadmist õppekavade arendamisest.

Kõrge asjatundlikkus on näha haridusvaldkonnas, eriti mis puudutab väikekoolide rolli, õpetajate töökoormust ja karjäärimudelit. Samuti näidatakse teadlikkust õpetajate palga maksmise keerukast süsteemist, juhtides tähelepanu omavalitsuste ja sihtasutuste juhtkonna vastutusele. Rõhutatakse ka 6–10-aastaste laste psüühilist vajadust kodu lähedal asuva kooli järele.