Päevakorrapunktide kaupa: Kadri Tali

Peamine teema on laulu- ja tantsupeo traditsiooni reguleerimine seadusega, mille suhtes väljendatakse mõõdukat kriitikat ja skepsist. Kardetakse, et ülereguleerimine võib kustutada 150 aastat kestnud vaba rahvaliikumise rõõmu ja pärssida loomingulist protsessi. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades kultuurilist vabadust ja kodanikualgatust. Toetatakse eelnõu edasist menetlemist eeldusel, et see on põhjalik ja kaalutletud.

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud spordiseaduse ajakohastamisele ja regulatsioonide täpsustamisele. Rõhutatakse halduskoormuse vähendamist (hooajaload) ning spordieetika ja ohutuse tagamist. Lähenemine on selgelt poliitikapõhine, keskendudes seaduse sujuvale menetlusele ja tehnilistele parandustele.

Poliitiline seisukoht keskendub kultuuri ja spordi käsitlemisele strateegilise investeeringu ja majandusharuna, mis on eestluse DNA ja riigi olemise alus. Kõneleja toetab tugevalt uute rahastusmudelite loomist, mis tooksid valdkonda kasvupotentsiaali, vastandudes praegusele jaotamisele ja ümberjaotamisele. Stants on tugevalt poliitika- ja kasvupõhine, rõhutades vajadust riigi veduriks olemise järele. Peamine prioriteet on eraraha kaasamine ja hasartmängumaksu disaini muutmine.

Poliitiline fookus on Kultuuri ja Spordi tunnustamisel olulise majandusharuna ning riigi selgroo tugevdajana. Kõneleja toetab jõuliselt eraraha kaasamise süsteemi loomist, et leida lahendusi riigi õhukese rahakoti tingimustes. Seisukoht on poliitikapõhine, rõhutades vajadust julgete ja koheste otsuste järele, et viia Eestit edasi ka aastate pärast.

Poliitiline positsioon on tugevalt reformimeelne, rõhutades vajadust viia ellu muutusi, mida eelnevad valitsused pole suutnud teha, eriti haridusvaldkonnas. Peamine rõhk on eesti keele positsiooni tugevdamisel alushariduses, mis on raamitud kui kriitiline samm Eesti hariduse ja kultuuri tuleviku kindlustamiseks. Erakonda (Eesti 200) nähakse kui muutuste tegijat, kes julgeb reforme ellu viia.

Poliitiline fookus on suunatud spordivaldkonna regulatsioonide moderniseerimisele ja bürokraatia vähendamisele. Valitsuse algatatud eelnõu toetab tugevalt topeltsüsteemide (spordiklubi ja spordikool) kaotamist, mis loodi tulumaksu tagastuse eesmärgil, rõhutades süsteemi lihtsustamist. Samuti on oluline prioriteet rikkumiste (nt doping) korral preemiate ja toetuste tagasinõudmise mehhanismi seadustamine.

Peamine poliitiline küsimus on koolilõuna riikliku toetuse alammäära tõstmine 2 euroni, mida Keskerakond (Belobrovtsev) tugevalt toetab universaalse abinõuna. Valitsuse ja teiste fraktsioonide esindajad (Pikhof, Tein, Sutrop) toetavad küll eesmärki, kuid vastanduvad universaalsele toetusele eelarvepiirangute (30 miljonit eurot) tõttu, eelistades sihtotstarbelist abi abivajajatele peredele. Arutelu on tugevalt raamitud poliitika- ja väärtuspõhiseks (maailmavaateline küsimus).

Kõige olulisem teema on koolieelse lasteasutuse kohatasu maksimaalse määra vähendamine 20%-lt 10%-le töötasu alammäärast. Evelin Poolamets toetab seda tugevalt, põhjendades seda töötasu alammäära tõusuga ja koalitsioonileppe lubadusega suunata kokkuhoitud lastetoetuste raha teenuste kättesaadavuse parandamiseks. Valitsus ja komisjoni enamus on eelnõu vastu, viidates kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse liigsele piiramisele.

Kõneleja toetab tugevalt Riigikogu otsuse eelnõu 410 OE Rahvusooper Estonia juurdeehituse rajamiseks, pidades seda rahva selgroo, väärikuse ja kultuuri jätkusuutlikkuse küsimuseks. Poliitiline positsioon on väärtuspõhine, rõhutades kultuuri tähtsust riigi sümboli ja ekspordina ning ajaga kaasas käimise vajadust. Ta seisab kindlalt selle eest, et kultuuripärandi kaitsmisega samaväärseks peetaks inimestelt inimestele loodut.

Kõneleja rõhutab tugevalt kultuuri ja spordi tunnustamist oluliste majandus- ja ekspordiharudena, mis väärivad suuremat tähelepanu riigi arengustrateegias. Poliitiline seisukoht on suunatud riigipoolse stimuleerimise loomisele, et kaasata eraraha nende valdkondade arengusse, rõhutades poliitika- ja tulemuspõhist lähenemist.

Poliitiline fookus on hariduse ja õpetajate palgaküsimuse lahendamisel, rõhutades hariduse olulisust kui investeeringut riigi tulevikku. Kõneleja toetab tugevalt õpetajate palgatõusu ja süsteemseid muudatusi, nagu pikaajalise haridusleppe sõlmimine. Stants on väärtuspõhine, rõhutades vajadust tõsta õpetajaamet uuesti au sisse.

Poliitiline fookus on terviklikul ja kõikehaaraval haridusreformil, mis on hädavajalik Eesti tuleviku ja majanduskasvu tagamiseks. Haridust käsitletakse tugevalt väärtuspõhise investeeringuna ja riigi ainsa tõeliselt võimsa ekspordiartiklina (ajud, leidlikkus). Kõneleja toetab tugevalt reformi eesmärki tõsta Eesti elanike keskmist haridustaset ja vähendada väljalangevust. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades hariduse jätkusuutlikkuse tagamist.

Keskne teema on Kultuurkapitali rahastamise mehhanismid ja tugev vastuseis eelnõu 338 SE osale, mis suunab kasvuks mõeldud raha maksudeks ja sotsiaalsete garantiide loomiseks. Poliitiline hoiak on suunatud kultuuri arengutingimuste loomisele, rõhutades, et kultuuri ei tohi segi ajada sotsiaalvaldkonnaga. Kõneleja rõhutab vajadust luua finantsiline mehhanism, mis soodustab kasvu, innovatsiooni ja andekust, mitte jaotamist ja ümberjaotamist.

Poliitiline fookus on välispoliitikal ja Ukraina toetamisel. Kõneleja toetab selgelt välisministri ideed eraldada igal aastal 0,25% SKT-st Ukraina kaitseks, pidades seda heaks mõtteks. Poliitiline seisukoht on tugevalt poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades rahvusvahelist julgeolekut.

Poliitiline debatt keskendub kõrghariduse rahvusvahelistumise ja eestikeelsuse säilitamise tasakaalule, kus Helle-Moonika Helme esindab tugevat väärtuspõhist seisukohta eestikeelsete doktoritööde suunamise osas. Valitsus otsustas eelnõu mitte toetada, toetades samas lühiajalist välismobiilsust tulemusnäitajana. Tõnis Lukas esindas pragmaatilist seisukohta, toetades eestikeelsete doktoritööde formaalsete takistuste eemaldamist.

Poliitiline positsioon on tugevalt toetav praeguse haridusministri (Kristina Kallas) visioonile ja plaanile, rõhutades sirgjoonelist suunda eesti keelele üleminekul ja õpetajate karjäärimudeli loomisel. Kõneleja positsioneerib hariduse kui riigi kõige olulisema investeeringu, mis on aluseks ka energia- ja riigikaitsevaldkonna arengule. Toetus on väärtuspõhine, rõhutades, et haridusmaastikul on käes erakordne ja ajalooline võimalus.