Päevakorra profiil: Kadri Tali
Laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) esimene lugemine
2025-06-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Peamine teema on laulu- ja tantsupeo traditsiooni reguleerimine seadusega, mille suhtes väljendatakse mõõdukat kriitikat ja skepsist. Kardetakse, et ülereguleerimine võib kustutada 150 aastat kestnud vaba rahvaliikumise rõõmu ja pärssida loomingulist protsessi. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades kultuurilist vabadust ja kodanikualgatust. Toetatakse eelnõu edasist menetlemist eeldusel, et see on põhjalik ja kaalutletud.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Poliitikud näitavad üles sügavat teadlikkust kooride ja tantsurühmade organisatoorsetest ja finantsilistest vajadustest, tuues esile prooviruumide, varustuse, kostüümide ja juhendajate töötasu kindlustamise nõuded. Ekspertiisi kinnitab ka viitamine valdkonna esindajate (Hirvo Surva, Kaia Tanner, Kadri Tiis) muredele, eriti juhendajate järelkasvu ja kohalike omavalitsuste ebaühtlase toetuse osas. Üks kõneleja viitab isiklikule kogemusele koorides laulmise ja kollektiivide asutamise kaudu, sealhulgas Riigikogu koori loomisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on ettevaatlik, analüütiline ja formaalne, kombineerides isiklikku kogemust kultuurikomisjoni põhjalike arutelude kokkuvõtetega. Kasutatakse loogilisi apelle, hoiatades ülereguleerimise eest ning rõhutades vajadust sisuliste lahenduste järele sümboolse seaduse asemel. Tone on murelik, küsides, kas seaduse kuulekas järgimine ei jätaks nii mõndagi kollektiivi eksisteerimata.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster keskendub seadusandlikule tööle Kultuurikomisjonis, kus eelnõud arutati põhjalikult mitmel istungil, kaasates valdkonna esindajaid. Märgitakse, et arutelu toimub üldlaulupeo ettevalmistamise ajal, mistõttu on oluline arutelu fookus ei varjutaks peo ettevalmistust. Tegevus on suunatud eelnõu edasise menetlemise toetamisele rahulikus tempos.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsene kriitika on suunatud eelnõu konkreetsete sätete vastu, mis võivad olla liigselt raamidesse suruvad või kunstiliselt piiravad, näiteks kontsertide toimumiskoha määramine ainult Tallinna lauluväljakul või Kalevi staadionil. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes ohtudele loominguvabadusele ja kodanikualgatusele, mis on 150 aastat toiminud ilma seadusliku raamita. Vastuseis on suunatud ülereguleerimise vaimule, mitte eelnõu algatajale (Isamaa fraktsioonile) isiklikult.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on kaasav, rõhutades valdkonna esindajate (Kooriühing, ERRS) ja kohalike omavalitsuste põhjalikku kaasamist eelnõu edasises menetlemises. Kultuurikomisjonis on oldud ühel meelel eelnõu edasise arutamise vajaduses. Toetatakse eelnõu edasist menetlemist, kuid peetakse oluliseks, et protsess oleks laiapõhjaliselt kaasav ja kaalutletud.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklik, rõhutades vajadust tagada traditsiooni võrdne toetamine kõikjal Eestis, kuna kohalike omavalitsuste tugi on praegu väga ebaühtlane. Seaduse eesmärk peaks olema kindluse loomine, et traditsiooni toetataks võrdselt kõikjal Eestis.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad keskenduvad kultuurivaldkonna jätkusuutlikule rahastamisele ja tööjõule. Rõhutatakse vajadust sisuliste lahenduste järele haridus- ja palgatoetussüsteemis, et lahendada juhendajate põud. Muret tekitab kollektiivide asutajatele pandud kohustus kindlustada prooviruumid, varustus ja töötasud, mis võib takistada kollektiivide tekkimist.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on laulu- ja tantsupeotraditsiooni kui 150 aastat kestnud vaba rahvaliikumise hoidmine ja toetamine. Rõhutatakse kultuurilise järjepidevuse ja loominguvabaduse säilitamist. Oluline sotsiaalne probleem on juhendajate järelkasvu nappus, mida tuleks lahendada haridus- ja palgatoetussüsteemi kaudu.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõul (598 SE), mille algataja on Isamaa fraktsioon. Poliitik tegutseb Kultuurikomisjoni kriitilise retsensendina, toetades eelnõu edasist menetlemist. Peamiseks prioriteediks on eemaldada sätted, mis on liigselt raamidesse suruvad, deklaratiivsed või pärsivad kunstilisi eesmärke, tagades samal ajal juhendajate järelkasvu ja rahastamise toe.
3 Analüüsitud kõnesid