Istungi profiil: Kristina Šmigun-Vähi
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-02-20
Poliitiline positsioon
Poliitiline rõhuasetus on laste vaimse ja füüsilise tervise parandamine, nõudes Haridus- ja Teadusministeeriumilt (HTM) tugevat prioriteeti ja juhiseid igapäevase liikumisvajaduse tagamiseks koolipäeva jooksul. Kõneleja kritiseerib, et aine nimetuse muutmine "liikumisõpetuseks" ei ole kaasa toonud tundide arvu suurenemist, jäädes endiselt kahe akadeemilise tunni juurde nädalas. See on strateegiline, väärtuspõhine seisukoht, mis rõhutab rahva elujõulisust ja tugevust. Ta toetab tugevalt ettepanekut, et igal koolipäeval toimuks üks tund värskes õhus.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab suurt asjatundlikkust spordipoliitika, kehalise kasvatuse ja rahvatervise valdkonnas, viidates nii isiklikule kogemusele kui ka riiklikele strateegiatele (nt Spordipoliitika põhialused aastani 2030). Ta käsitleb detailseid probleeme nagu tunniplaanide struktuur, koolide autonoomia piirid õppekava valikul ning laste tervisenäitajate halvenemise põhjused (nutisõltuvus, vähene liikumine). Ekspertiis on tugevdatud praktiliste lahenduste pakkumisega, nagu koolihoovide avamine ja tundide õues läbiviimine.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kirglik, motiveeriv ja samal ajal konkreetseid ettepanekuid sisaldav, kasutades nii loogilisi kui ka emotsionaalseid apelle. Kõneleja kasutab isiklikke lugusid lapsepõlvest ja perega matkamisest, et luua emotsionaalset sidet ning rõhutada liikumise väärtust. Toon on eestkõneleja oma, kutsudes nii lapsevanemaid kui ka riiki üles eeskuju näitama ja vastutust võtma ("Minge liikuma, minge metsa!").
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungil, esitades ministrile küsimusi ja pidades pikemaid kõnesid riiklikult tähtsa küsimuse arutelul. Ta viitab varasematele poliitilistele lubadustele ja nende täitmisele (koolihoovid avatuks Tallinnas), mis näitab järjepidevust valitud teemadel.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) ja koolidele, kes ei ole laste füüsilist tervist prioriteediks seadnud ega taga piisavat liikumist. Kõneleja kritiseerib, et koolid piiravad vahetundides liikumist õnnetuste kartuses, märkides irooniliselt, et "tegijatel juhtubki!". Kriitika on poliitika- ja tegevuspõhine, mitte isiklik.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab koostööd, tuues esile Tallinna koalitsioonipartneritega (sh Reformierakonnaga) saavutatud edu koolihoovide avamisel. Ta propageerib ka erakondadeülest toetust tippspordile, märkides, et "Vahet pole, mis erakonnast sa oled, omadele hoiame alati pöialt."
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Põhirõhk on riiklikel küsimustel (Eesti riigi püsimajäämine, rahva tervis ja haridus), kuid tuuakse esile konkreetne regionaalne saavutus Tallinnas, kus koolihoovid tehti linnaelanikele sportimiseks avatuks. Samuti viidatakse positiivselt 129 hooldatud terviserajale üle Eesti.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad on kaudsed, rõhutades tippspordi positiivset mõju nii majandusele kui ka sportlastele. Samuti propageeritakse tervislikke eluviise, mis on kättesaadavad ja tasuta (terviserajad, välijõusaalid), viidates säästlikule lähenemisele rahvatervisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on laste ja noorte tervisenäitajate halvenemine, mille vastu võitlemiseks nõutakse haridussüsteemi reformi. Rõhutatakse füüsilise ja vaimse tervise käsikäes käimist ning vajadust vähendada nutisõltuvust ja parandada toitumisharjumusi. Kõneleja rõhutab ka individuaalset tahet ja vastutust oma tervise eest hoolitsemisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on hariduskorralduse muutmisel, et tagada laste igapäevane liikumisvajadus. Konkreetne ettepanek on kehtestada igal koolipäeval üks tund värskes õhus, olenemata õppeainest, ning anda Haridus- ja Teadusministeeriumilt koolidele vastavad juhised. Samuti toetatakse Kultuuriministeeriumi Spordipoliitika põhialustes aastani 2030 seatud eesmärke.
2 Analüüsitud kõnesid