Istungi profiil: Kristina Šmigun-Vähi
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-05-29
Poliitiline positsioon
Kõneleja toetab tugevalt poliitilist suunda, mis keskendub laste tervisenäitajate parandamisele ja liikumisharrastuse suurendamisele, sidudes selle riigi pikaajalise strateegiaga "Eesti 2035". Seisukoht on poliitikapõhine, rõhutades riigi toetuse efektiivsemat suunamist kohalikule tasandile. Reformierakonna fraktsioon väljendab lühidalt ja kategooriliselt vastuseisu Keskerakonna algatusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust spordipoliitika ja rahvatervise valdkonnas, viidates laste tervisenäitajate halvenemisele ja nutisõltuvusele. Ekspertiisi toetab strateegiadokumentide ("Eesti 2035", "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030") ja uuringuandmete kasutamine koolispordis osalemise kohta. Ta selgitab üksikasjalikult Kultuuriministeeriumi otsust muuta tegevustoetuse jagamise korda.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne on toonilt analüütiline ja formaalne, keskendudes loogilistele argumentidele ja poliitika efektiivsuse põhjendamisele. Kasutatakse andmeid (nt 5% laste osalemise statistika) ja tehnilisi termineid (tegevustoetus, katusorganisatsioonid). Teine kõne on lühike ja protseduuriline, väljendades fraktsiooni seisukohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja esineb täiskogu istungil, et selgitada ja kaitsta Kultuuriministeeriumi poolt algatatud olulist rahastamise ümberkorraldust spordivaldkonnas. Teine kõneleja osaleb hääletuseelsetes protseduurides, väljendades fraktsiooni vastuseisu.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Reformierakonna fraktsioon vastandub selgelt Keskerakonna algatusele, kuigi vastuseisu sisu ei täpsustata. Poliitika selgitaja kritiseerib kaudselt varasemat rahastamismudelit, pidades kahe katusorganisatsiooni ülalpidamist praeguses majanduslikus olukorras ebaefektiivseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõne rõhutab vajadust koordineeritud ja süstemaatilise tegutsemise järele kohalikul tasandil, kaasates omavalitsusi ja kogukondi liikumisaktiivsuse edendamisse. Eelistatakse koostööd maakonna spordiliitudega, kuna neil on parimad kontaktid ja teadmised piirkondlikuks tegevuseks. Fraktsioonideülest koostööd esitatud tekstides ei mainita.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt suunatud kohalikule ja regionaalsele tasandile, rõhutades, et liikumisaktiivsuse efektiivne edendamine on mõeldav vaid omavalitsuste ja kogukondade kaasamisel. Rahastamise ümberkorraldus suunab toetuse täies mahus maakonna spordiliitudele, tunnustades nende rolli piirkondlike tegevuste elluviimisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja rõhutab fiskaalset distsipliini ja efektiivsust, märkides, et kahe katusorganisatsiooni ülalpidamine praeguses majanduslikus olukorras ei ole otstarbekas. Eesmärk on tagada, et koolispordi ja liikumisharrastuse valdkonnast raha vähemaks ei jääks, kuid see suunataks tõhusamalt kohapealsete tegevuste suurendamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõne keskne sotsiaalne teema on laste ja noorte tervise halvenemine, mille põhjustena nimetatakse vähest liikumist, nutisõltuvust ja valesti valitud toitu. Poliitika eesmärk on suurendada liikumisharrastust ja kaasata mitteaktiivseid lapsi, parandades seeläbi rahva tervist laiemalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Kultuuriministeeriumi poolt algatatud rahastamisskeemi muutmine, millega tegevustoetus suunatakse alates 2024. aastast Eesti Koolispordi Liidult ja Eestimaa Spordiliidult Jõud maakonna spordiliitudele. Kõneleja on selle muudatuse selgitaja ja kaitsja, rõhutades sisuliste tegevuste katkemise riski puudumist.
2 Analüüsitud kõnesid