Päevakorra profiil: Aivar Sõerd
2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (517 SE) kolmas lugemine
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevalt eelarve läbipaistvuse ja järelevalve puudujääkidele. Kõneleja kritiseerib ministeeriumide praktikat suunata suuri rahasummasid (nt 10 miljonit eurot haridusministeeriumis) ümber ilma Riigikogu heakskiiduta. See on jõuline, protseduuripõhine seisukoht valitsuse vastutuse suurendamise poolt, rõhutades, et kriitiline info jõuab parlamendini alles ajakirjanduse kaudu.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles spetsiifilisi teadmisi eelarvemenetlusest ja rahanduslikest detailidest, tuues välja konkreetse 10 miljoni euro suuruse ümbersuunamise Haridusministeeriumis. Ta valdab tehnilisi termineid, nagu "katteallikas" ja "riigistamise edasilükkamine", ning tunneb eelarveseaduse muutmise nõudeid. Ekspertiis keskendub eelarve täitmise protseduurilisele poolele ja raha liikumise allikate tuvastamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, uuriv ja otsekohene, esitades küsimusi rahanduskomisjoni esimehele. Kõne on loogikapõhine, tuginedes ajakirjanduse kaudu saadud konkreetsele faktilisele infole ning keskendudes protseduuriliste puudujääkide paljastamisele. Toon on murelik ja nõudlik, rõhutades, et oluline teave ei jõua parlamendi menetlusse.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne riigieelarve seaduse muutmise eelnõu kolmandal lugemisel. Tema tegevusmustrid hõlmavad kriitilise info hankimist väljaspoolt parlamendi ametlikke kanaleid, viidates ajakirjanduse (Postimees) kasutamisele järelevalve allikana. Ta osaleb aktiivselt rahanduskomisjoni töös, kuid kritiseerib selle teadmiste ulatust.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse (Haridusministeeriumi raha ümbersuunamine) ja parlamendi järelevalve (Rahanduskomisjoni teadmatus) vastu. Vastuseis on protseduuriline, rõhutades, et oluline info ei jõua parlamendini, vaid ajakirjanduse kaudu. Kõneleja nõuab vastutust ja ülevaadet sarnaste varjatud ümbersuunamiste kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on küsitlev ja nõudlik, pöördudes otse Rahanduskomisjoni esimehe poole, et saada ülevaade sarnaste eelarve ümbersuunamiste hulgast. Kõneleja püüab tuvastada, kas komisjonil on üldse võimalik valitsuse tegevust kontrollida. Koostöö või kompromissi otsimist teiste osapooltega kõnes ei mainita.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus puudub, keskendutakse täielikult riiklikule eelarvemenetlusele ja ministeeriumide tegevusele. Mainitud teemad (e-õpikeskkond, täiskasvanugümnaasiumide riigistamine) on riikliku ulatusega.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated rõhutavad fiskaalset läbipaistvust ja ranget kontrolli riigieelarve kulutamise üle. Kõneleja on mures olukorra pärast, kus suured rahasummad suunatakse ümber ilma parlamendi järelevalveta. See viitab tugevale poolehoiule eelarvedistsipliinile ja protseduurilisele korrektsusele avaliku raha haldamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest puudutatakse hariduse valdkonda (e-õpikeskkond, täiskasvanugümnaasiumide riigistamine). Seda käsitletakse aga ainult eelarve katteallikate ja raha ümbersuunamise kontekstis, mitte sotsiaalpoliitilise sisuna.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud riigieelarve seaduse muutmise eelnõu (517 SE) menetluse läbipaistvusele ja parlamendi järelevalve tugevdamisele. Prioriteediks on tuvastada, kui palju sarnaseid eelarve ümbersuunamisi jääb seadusandja tähelepanu alt välja, ning nõuda Rahanduskomisjonilt paremat ülevaadet.
2 Analüüsitud kõnesid