Päevakorra profiil: Aivar Sõerd
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (511 SE) teine lugemine
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitik väljendab tugevat vastuseisu kehtivale tegevuspõhisele eelarvele, rõhutades selle ebaefektiivsust, kunstlikke mõõdikuid ja seoste puudumist kulutustega. Tema seisukoht on tugevalt poliitikapõhine ja tulemuspõhine, nõudes eelarve seadusena kehtestamist traditsioonilisel kulu- ja ressursipõhisel kujul. Ta kritiseerib valitsuse eesmärki eelarvet paremaks teha, pakkudes välja struktuurse muutuse, kus tegevuspõhisus oleks vaid informatiivne lisa.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust riigieelarve ja eelarvestamise metoodika (tegevus- ja kulupõhine eelarve) alal, kasutades tehnilisi termineid nagu tulemusnäitajad ja mõõdikud. Ta toetab oma väiteid konkreetsete näidetega ministeeriumide eelarveprogrammidest ja mõõdikutest (Justiitsministeerium, teedeinvesteeringud). Lisaks viitab ta Riigikontrolli analüüsile tegevuspõhise eelarve viieaastasest praktikast ja eelmise aasta majandusaasta aruandele.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline, analüütiline ja loogiline, keskendudes poliitika ja protseduuride puudujääkidele ning faktilistele näidetele. Kõneleja kasutab formaalset ja tehnilist keelt, esitades korduvalt retoorilisi küsimusi ("Miks ei võiks nii olla?") süsteemi ebaadekvaatsuse rõhutamiseks. Ta püüab vältida üldsõnalisust, tuues esile konkreetsed näited kunstlikest seostest.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegeleb aktiivselt seadusandliku järelevalvega, viidates korduvatele küsimustele ministeeriumide esindajatele Rahanduskomisjoni aruteludel ja Riigikogu eelarve menetlemise ajal. See viitab järjepidevale ja detailsele tööle eelarveprotsessi kallal.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Rahandusministeeriumi metoodiliste juhendite ja valitsuse eelarvepraktika vastu, mida peetakse ebaefektiivseks ja formaalseks. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades süsteemi loojaid kunstlike ja olematute seoste loomises kulude ja tulemuste vahel. Ta kritiseerib ka Rahanduskomisjoni esimehe seisukohta, et süsteemi saab lihtsalt paremaks teha.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Ei piisa andmeid.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklik, käsitledes riigieelarve seaduse struktuurseid probleeme ja ministeeriumide rahastamisotsuste adekvaatsust. Regionaalseid või kohalikke teemasid käsitletakse vaid näidetena (nt kohaliku omavalitsuse lambid või kodutänava turvalisus), et illustreerida riiklike mõõdikute ebaadekvaatsust.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad fiskaalsele läbipaistvusele ja vastutusele, eelistades kulupõhist eelarvet, et näha, milleks raha tegelikult kulub. Kõneleja märgib murega laenukoormuse kasvu ja intressikulusid, seostades raha juurdepaneku maksejõuetuse riski suurenemisega. Ta kritiseerib riigiraha ebaefektiivset kasutamist, tuues näiteks kasutamata jäänud 13% eelarvevahenditest.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalküsimusi käsitletakse ainult näidetena ebaadekvaatsetest tulemusnäitajatest, nagu näiteks liikluses hukkunute arv või kodutänava turvalisuse mõõdik. Need näited on toodud eelarve metoodika kriitika illustreerimiseks, mitte sotsiaalpoliitika sisu analüüsimiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (511 SE) menetlemisel, mille suhtes kõneleja on tugev vastane selle praegusel kujul. Ta soovib muuta seaduse struktuuri nii, et eelarve kehtestataks seadusena kulu- ja ressursipõhiselt, jättes tegevuspõhised mõõdikud informatiivseks lisaks.
3 Analüüsitud kõnesid