Istungi profiil: Margit Sutrop
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-02-07
Poliitiline positsioon
Tugev kvaliteetse kõrghariduse ja teaduse eestkõneleja, rõhutades rahvusvahelistumise (ingliskeelne õpe, välistudengid, mobiilsus) olulisust Eesti teaduse ja majanduse konkurentsivõime tagamisel. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja andmepõhine, vastandudes meelevaldsetele piirangutele, mis takistavad rahvusvahelist koostööd. Toetab rahvusteaduste finantseerimist, kuid vastustab lahendusi, mis ei lahenda tudengite rahalisi probleeme (nt kõrged õppelaenu intressid).
8 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Omab sügavat ja tehnilist asjatundlikkust kõrghariduspoliitika, doktoriõppe korralduse ja teaduse rahastamise (baasfinantseerimine, konkurentsipõhine rahastus) valdkonnas. Kasutab argumentide toetamiseks konkreetseid andmeid ja statistikat, näiteks viidates ESI viidatavuse näitajatele (Eesti 4. koht) ja humanitaarteaduste madalale grantide edukuse määrale (1/11). Selgitab detailselt magistriõppe keelepiirangute probleeme, mis takistavad Erasmuse tudengite kaasamist.
8 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga formaalne, analüütiline ja detailne, eriti komisjoni ettekandeid esitades, kus ta esitab neutraalselt erinevate osapoolte seisukohti. Toon on asjatundlik ja autoriteetne, apelleerides loogikale ja andmetele. Muutub kriitiliseks, kui vastased esitavad tõendamata süüdistusi (nt ülikoolide "diplomite pesu" või laimamine), nõudes selliste väidete tõestamist.
8 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Väga aktiivne Kultuurikomisjoni töös, tegutsedes ettekandjana kahe keerulise seaduseelnõu (õppelaenud, rahvusteadused/TAIKS) aruteludel, mis toimusid 2023. aasta septembris ja novembris. Osaleb täiskogu debattides, esitades nii detailseid poliitikaküsimusi kui ka põhjalikke aruandeid komisjoni istungitest.
8 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastuseis on suunatud Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale (EKRE) ja nende seaduseelnõudele, kritiseerides nende meelevaldset diagnostikat kõrghariduse kvaliteedi languse põhjuste osas. Eriti teravalt kritiseerib vastaste retoorikat ülikoolide halvustamise ja laimu eest, nõudes Riigikogu kõnetoolis esitatud väidetele tõestust. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, viidates eelnõude puudulikule mõjuanalüüsile ja ebavõrdse kohtlemise printsiibile.
8 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Komisjonitöös professionaalne ja neutraalne, esitades erapooletult erinevate osapoolte (ministeerium, fraktsioonid, komisjoni liikmed) seisukohti. On avatud koostööle eesmärkide osas (nt rahvusteaduste toetamine, õppelaenude probleemiga tegelemine), kuid nõuab seadusandlikult korrektseid ja põhjendatud lahendusi. Toetab teadlaste koostööd gruppides ja rahvusvahelistes projektides.
8 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendub valdavalt riiklikele (Eesti kõrgharidus- ja teadussüsteem) ja rahvusvahelistele teemadele (rahvusvaheline koostöö, mobiilsusprogrammid, teaduse viidatavus). Rõhutab vajadust luua rahvusvaheline õpikeskkond Eestis, et vältida Eesti tudengite välismaale liikumist. Regionaalne fookus puudub.
8 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab tudengite rahalise toetuse suurendamist (suuremad laenud, stipendiumid) õppekvaliteedi tõstmiseks, et tudengid saaksid keskenduda õppimisele. Kritiseerib teravalt õppelaenude kõrgeid intresse, mis muudavad laenu tagasimaksmise kulu röögatult suureks. Näeb välistudengeid kasulikena tööturu aukude täitmisel ja Eesti majanduse mitmekesistamisel.
8 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamised sotsiaalsed teemad on hariduse kvaliteet ja tudengite toimetulek, märkides, et üle 70% tudengitest töötab ebapiisava toetussüsteemi tõttu. Peab väga vajalikuks tudengite mobiilsust (Erasmus) silmaringi avardamiseks ning kultuuri- ja keelekontaktide loomiseks. Puudutab ka sündimuse suurendamise teemat õppelaenude kaudu, kuid raporteerib seda neutraalselt komisjoni aruteluna.
8 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on kõrghariduse rahastamise, õppelaenude regulatsiooni ja rahvusteaduste määratlemise ümber. On aktiivne vastaste eelnõude tagasilükkamise ettepanekute esitaja (juhtivkomisjoni esindajana), põhjendades seda poliitiliste ja sisuliste puudujääkidega. Toetab rahvusteaduste definitsiooni seaduse tasemele viimist uue TAIKS-i eelnõu raames.
8 Analüüsitud kõnesid