Päevakorra profiil: Margit Sutrop
2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE) teine lugemine
2024-05-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on toetav koalitsiooni eelarvemuudatusele (389 SE), kuid rõhutab, et see on ebapiisav õpetajate palgaprobleemi lahendamiseks. Põhisuund on pikaajaline struktuurne reform hariduses, keskendudes palga diferentseerimisele ja koolivõrgu korrastamisele. Seisukoht on tugevalt poliitikapõhine, rõhutades koalitsioonileppes kokku lepitud eesmärki tõsta õpetajate palk 120%-ni. Lisaks rõhutatakse maksureformi (maksuküüru kaotamine) kui olulist meedet õpetajate sissetuleku suurendamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust hariduse rahastamise ja maksupoliitika valdkonnas, kasutades konkreetseid andmeid ja statistikat. Esitatakse täpsed palganumbrid (1820 € miinimum, 2094 € keskmine) ja diferentseerimisfondi osakaalud (20%, soov 25%). Samuti selgitatakse tehniliselt maksuküüru negatiivset mõju tuluvahemikus 1200–2100 eurot ja selle kaotamise rahalist kasu õpetajatele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on asjalik, analüütiline ja mõõdukalt kriitiline, tasakaalustades toetust eelnõule nõudega sügavamate struktuursete muutuste järele. Apellatsioonid on peamiselt loogilised ja poliitikapõhised, keskendudes finantsmehhanismidele ja ebaõigluse likvideerimisele. Kasutatakse tugevaid väljendeid, nagu "täiesti lubamatu" (kvalifitseerimata õpetajate osas) ja "ajalooline ebaõiglus" (maksuküüru kohta).
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmustrid hõlmavad osalemist Riigikogu istungil fraktsiooni nimel kõnelemisega. Viidatakse sisemistele aruteludele Reformierakonna hariduse töörühmas, mis näitab poliitika kujundamise protsessi fraktsiooni sees.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Tugev kriitika on suunatud eelmise valitsuse (Jüri Ratase üle-eelmise valitsuse, Isamaa algatusel) vastu, keda süüdistatakse astmelise tulumaksu ehk maksuküüru kehtestamises, mis "röövib õpetajatelt raha". Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, nimetades seda süsteemi ajalooliseks ebaõigluseks. Lisaks kritiseeritakse Tallinna linna diferentseerimisfondi vale kasutamise eest.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja toetab koalitsioonileppes kokku lepitud eesmärke ja avaldab toetust haridusministri läbirääkimistele palga tõstmise suunas. Samuti rõhutatakse ühtemeelt koolijuhtidega diferentseerimisfondi osakaalu suurendamise vajaduses, et tagada headele õpetajatele vääriline tasu.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendutakse riiklikule haridus- ja maksupoliitikale. Regionaalne fookus ilmneb Tallinna linna kritiseerimisel, kus kohalik omavalitsus suunab diferentseerimisfondi raha tugispetsialistidele, jättes õpetajad palgasurve alla.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated rõhutavad maksusüsteemi lihtsustamist ja õigluse taastamist, toetades maksuküüru kaotamist, et suurendada õpetajate kättesaadavat tulu umbes 100 euro võrra kuus. Eelarvepoliitikas nõutakse kulude kokkuhoidu koolivõrgu korrastamise kaudu, et vältida raha raiskamist tühjade koolimajade ülalpidamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on hariduse kvaliteet ja õpetajate vääriline tasustamine. Rõhutatakse vajadust tagada, et lapsi õpetaksid kvalifitseeritud spetsialistid, ning peetakse skandaalseks olukorda, kus sajad õpetajad õpetavad aineid ilma vastava hariduseta.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on eelarvemuudatuse (389 SE) toetamine, kuigi seda peetakse väikeseks sammuks. Suuremad prioriteedid on diferentseerimisfondi suurendamine (Reformierakonna algatusel 20%-ni) ja maksuküüru kaotamine 2025. aastal, mida peetakse oluliseks saavutuseks õpetajate sissetuleku parandamisel.
2 Analüüsitud kõnesid