Päevakorra profiil: Margit Sutrop
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada õigusaktide eelnõud, millega tagatakse koolivõrgu kujundamise arusaadavus ja etteplaneeritus" eelnõu (285 OE) esimene lugemine
2024-04-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Peamine poliitiline fookus on hariduspoliitika ja regionaalarengu ristumiskohal, rõhutades vajadust säilitada hajaasustusega piirkondades koole, kuid samas tagada hariduse kvaliteet ja õpetajate vääriline palk. Kriitiline analüüs seab kahtluse alla eelnõu terviklikkuse, eriti seoses lisaraha vajaduse ja erakoolide rahastamise kohustusega kohalikele omavalitsustele (KOV). Protseduuriline aruanne rõhutab vajadust vältida obstruktsiooni ja tagada seadusloome mõistlik töövõime.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejad näitavad sügavat teadmist haridusseadustikust, koolivõrgu rahastamise keerukatest mehhanismidest (nt tagamaalisuse koefitsient, tasandusfond) ja eelarve detailidest. Eriti tugev on protseduuriline kompetents, kirjeldades täpselt kultuurikomisjoni arutelude käiku, ministeeriumi seisukohti ja viidates Riigikohtu otsusele menetluse juhtimise osas. Esitatakse konkreetseid andmeid meetmete rahalise mahu kohta (nt 2,4 miljonit eurot algkooli toetuseks).
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on valdavalt analüütiline ja protseduuriline. Esimene kõneleja kasutab kriitilist küsimustikku, seades vastandlikud eesmärgid (kvaliteet vs. maaelu) vastamisi ja nõudes tervikpaketi kaalumist. Teine kõneleja on formaalne ja detailne, keskendudes komisjoni töö kronoloogilisele ja faktipõhisele kokkuvõttele, et selgitada menetluse pikkust ja keerukust.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Aktiivsusmuster on keskendunud pikaajalisele ja detailsele seadusloome menetlemisele Kultuurikomisjonis, mis hõlmas kolme istungit (14. november, 12. detsember, 2. aprill) mitme kuu jooksul. Tegevus hõlmas korduvat hääletamist menetluse jätkamise üle ja tegelemist opositsiooni poolt esitatud suure hulga muudatusettepanekutega.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Opositsiooniline kriitika jaguneb kaheks: protseduuriline kriitika EKRE suunal 50 vastandliku muudatusettepaneku esitamise eest, mis põhjustas menetluse pikaajalise viivituse. Sisuline kriitika on suunatud eelnõu (285 OE) vastu selle finantsmõju ja eesmärkide konflikti tõttu, näiteks erakoolide rahastamise kohustuse jätmine KOV-idele.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on formaalne ja protseduurikeskne, kaasates ministeeriumide eksperte (Haridus- ja Teadusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) seisukohtade saamiseks. Komisjonis otsiti korduvalt lahendusi menetluse jätkamiseks ning lõpuks saavutati konsensus eelnõu täiskogusse saatmiseks erinevate fraktsioonide liikmete vahel.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt regionaalne, keskendudes hajaasustusega piirkondadele ja maaelu säilitamisele läbi väikekoolide lahtihoidmise. Arutelu käib tagamaalisuse koefitsiendi rakendamise ja selle suurendamise üle tasandusfondis, et katta hõredalt asustatud piirkondade kõrgemaid kuluvajadusi haridusteenuse pakkumisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad riigipoolsele sihtotstarbelisele rahastamisele regionaalsete haridusvajaduste katmiseks, sealhulgas tagamaalisuse koefitsiendi ja kodulähedase algkooli lisatoetuse kaudu. Rõhutatakse vajadust arvestada eelnõu rahalise mõjuga, kuna põhikooli kolmanda astme toetamine nõuaks suurt lisaraha, ning kritiseeritakse KOV-idele pandud rahastamiskohustust erakoolide osas.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on hariduse kättesaadavus ja kvaliteet hajaasustusega aladel. Oluline on tasakaal kodulähedase kooli säilitamise ja kvaliteetse hariduse pakkumise vahel, tuues esile mure, et laste vähesuse tõttu ei pruugi väikekoolides õpetajate tase olla piisavalt hea. Käsitletakse ka õpetajate väärilise palga maksmise eesmärki.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud valitsusele ettepaneku tegemisele algatada õigusaktide muudatusi, et tagada koolivõrgu kujundamise arusaadavus ja etteplaneeritus. Prioriteetide hulka kuulub tagamaalisuse koefitsiendi arvesse võtmise ulatuse suurendamine ning kodulähedase algkooli toetuse laiendamise kaalumine põhikooli kolmandale astmele. Menetlus keskendus Riigikogu otsuse eelnõule, mis nõuab valitsuselt tegevust Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning Erakooliseaduse muutmiseks.
3 Analüüsitud kõnesid