Päevakorra profiil: Margit Sutrop
Alusharidusseaduse eelnõu (419 SE) teine lugemine
2024-12-05
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja on Reformierakonna esindajana alusharidusseaduse eelnõu (419 SE) tugev toetaja, rõhutades selle vastuvõtmise kriitilist vajadust ja pikaajalist ootust. Poliitiline fookus on suunatud haridussüsteemi ühtlustamisele (lastehoidude viimine Haridus- ja Teadusministeeriumi alla) ning kvaliteedi ja võrdsete võimaluste tagamisele. Eelnõu raamimine on valdavalt poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades põhiseaduslikku diskrimineerimiskeeldu keele alusel.
17 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust alushariduse valdkonnas, tuues esile detailseid andmeid eelnõu menetluse (muudatusettepanekute numbrid ja hääletustulemused) ning rahastamise kohta (KOV-ide panus 390 miljonit eurot, 500 eurot lapse kohta kuus). Ta viitab akadeemilistele allikatele (Jaak Aaviksoo, Birute Klaas-Lang) ja isiklikule 15-aastasele kogemusele lasteaedade analüüsimisel ja Ida-Virumaa keeleülemineku toetamisel. Ekspertiis hõlmab ka pedagoogilisi printsiipe, nagu lapsekeskne haridus ja kvalifikatsiooninõuded (magistrikraad direktoritele).
17 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne on väga formaalne, detailne ja analüütiline, keskendudes juhtivkomisjoni tööprotsessi ja muudatusettepanekute sisu põhjalikule ettekandmisele. Rõhutatakse loogilisi ja juriidilisi argumente (põhiseaduse § 37, diskrimineerimiskeeld) ning kasutatakse rohkelt statistikat. Toon on üldiselt asjalik ja kompromissi otsiv, muutudes Isamaa ettepanekute tagasilükkamisel kaitsvaks ja filosoofiliseks, et selgitada võrdsuse printsiipi.
17 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmuster on seotud intensiivse seadusloome ja komisjonitööga, viidates Kultuurikomisjoni neljale istungile (11. juuni, 8. oktoober, 19. november, 2. detsember) ja tihedale koostööle Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Ta on olnud aktiivne huvirühmade (kümme organisatsiooni) kaasaja, korraldades nendega mitu kohtumist ja vastates kirjalikult nende ettepanekutele. Kõneleja on ka aktiivselt osalenud Ida-Virumaa haridusprojektides.
17 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastuseis suunatakse Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekutele, eriti neile, mis puudutasid eestikeelsete laste eelistamist rühmade moodustamisel. Kriitika on poliitika- ja põhiseaduspõhine, väites, et selline ettepanek tooks kaasa segregatsiooni ja diskrimineerimise keele alusel, mis on põhiseadusega vastuolus. Kõneleja lükkab need ettepanekud kindlalt tagasi, viidates komisjoni hääletustulemustele (2 poolt, 6 vastu).
17 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja demonstreerib tugevat koostöövaimu, rõhutades edukat konsensuse leidmist kohalike omavalitsuste (KOV-id) ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Ta mainib, et 29 muudatusettepanekut valmistati ette koostöös ministeeriumiga ja et KOV-idega nähti palju vaeva, et leida neile sobiv lahendus lasteaiakoha pakkumise tähtaegade osas. Koostöö on eesmärgipärane ja suunatud seaduse rakendatavuse tagamisele.
17 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja fookus on riiklikul seadusandlusel, kuid ta pöörab suurt tähelepanu kohalike omavalitsuste (KOV) rollile ja muredele, viidates Harjumaa Omavalitsuste Liidule ja Tartu Linnavalitsusele. Eraldi rõhutatakse isiklikku töökogemust Ida-Virumaal eestikeelsele haridusele ülemineku toetamisel.
17 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja rõhutab alushariduse suurt rahastamist, tuues esile KOV-ide üüratu panuse (390 miljonit eurot) ja vanemate väikese omaosaluse (9% jooksvatest kuludest). Ta toetab kohalike omavalitsuste autonoomiat toidukulu päevamaksumuse kehtestamisel, leides, et seaduses ei tohiks kehtestada asju, mida reaalselt täita ei saa (viide hangetele ja lasteaedade erinevustele).
17 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja keskendub hariduse sotsiaalsetele aspektidele, eriti võrdsete võimaluste loomisele ja eestikeelsele haridusele üleminekule. Ta kaitseb seisukohta, et igal lapsel on põhiseaduslik õigus eestikeelsele haridusele ja vastustab igasugust keelelist segregatsiooni. Samuti rõhutatakse kvalifikatsiooninõuete tõstmist ja lapse heaolu arvestamist rühmade moodustamisel.
17 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on alusharidusseaduse eelnõu (419 SE) vastuvõtmine, mille teise lugemise ettekandja ta on. Ta on toetaja ja juhtivkomisjoni esindajana aktiivne seaduse kujundaja, kes on saavutanud kokkulepped lastehoiuteenuse haridussüsteemi alla viimises, koha pakkumise tähtaegades ja kvalifikatsiooninõuete kehtestamises. Eesmärk on eelnõu lõpphääletus 11. detsembril.
17 Analüüsitud kõnesid