Istungi profiil: Kalev Stoicescu
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-02-13
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades demokraatliku maailma kaitsmist uue külma sõja kontekstis. Kõige olulisemad teemad on Eesti ankurdamine tugevasse NATO-sse ja EL-i, Ukraina toetamine ning Venemaa vastutusele võtmine sõjakuritegude ja majandusliku kahju eest. Rõhutatakse, et välispoliitika on Eesti esimene kaitseliin ning diplomaatia ja riigikaitse peavad arenema tandemis. Toetatakse ambitsioonikat pürgimist Põhjamaade Nõukogusse, et tugevdada Eesti Põhjala-Balti identiteeti.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust välis- ja julgeolekupoliitika vallas, käsitledes NATO ja EL-i rolli ning Eesti liitumise ajaloolist tähtsust. Ta kasutab spetsiifilisi termineid nagu "kollektiivsed sõjalised võimed," "sõjaline mobiilsus" ja rõhutab diplomaatia ning riigikaitse tandemit. Samuti on ta teadlik Euroopa majandusmudeli ja kaitsetööstuse arendamise vajadusest.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on ametlik, analüütiline ja tungiv, kirjeldades maailma uue külma sõja lävel ning rõhutades vajadust olla tugev ja osav. Kõneleja kasutab loogilisi argumente ja geopoliitilist analüüsi, viidates varasemale edule (NATO/EL liitumine) kui eeskujule tulevase ambitsiooni saavutamiseks. Ta pöördub "väheste kolleegide" poole, kellel on olnud kannatust diskussiooni lõpuni jääda, mis viitab teatud pettumusele osavõtus.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõne peeti Riigikogu täiskogu istungil välispoliitika teemal. Kõneleja viitab välisministri ja Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsola kõnedele, mis näitab seotust käimasolevate debattidega. Muude tegevusmustrite või isiklike sündmuste kohta andmed puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Putini Venemaa, keda kirjeldatakse kui riiki, mis kasutab toorest ja jõhkrat jõudu ning ei ole huvitatud diplomaatiast. Venemaad tuleb heidutada NATO sõjaliste võimetega ja majanduslikult nõrgestada. Kriitika on suunatud ka demokraatiat hülgavate ja ründavate riikide vastu globaalselt ning kaudselt ka nende vastu, kes arvavad, et Eestil pole Põhjamaade Nõukogusse pürgimiseks tarvis ambitsiooni.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on tugevalt solidaarsust rõhutav, eriti liitlaste ja partneritega NATO-s ja EL-is. Rõhutatakse, et tõeline solidaarsus saab valitseda vaid ühiseid väärtusi jagavate riikide vahel. Eesti peab oma eeskujuga liitlasi innustama julgete ja tulevikku vaatavate otsuste tegemiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on ülekaalukalt rahvusvaheline ja regionaalne, keskendudes NATO-le, Euroopa Liidule ja Ukrainale. Eestit nähakse Põhjala-Balti riigina ning toetatakse ambitsioonikat pürgimist Põhjamaade Nõukogusse. Oluliseks peetakse ka Eesti poliitiliste ja majanduslike huvide edendamist niinimetatud globaalses lõunas, kasutades digiriigi kuvandit.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad uue, kõrgtehnoloogilise ja keskkonda säästva Euroopa majandusmudeli loomisele, mis ei sõltuks Venemaast. Toetatakse Euroopa kaitsetööstuse kiiret arendamist ning Venemaa majanduslikku nõrgestamist sõdimise võimekuse vähendamise eesmärgil. Eesti edukat digiriigi imidžit peetakse väärt kaubaks, mida tuleb kasutada majanduslike huvide edendamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest rõhutatakse demokraatia ja vabaduse kaitsmist, mis on tagatud NATO ja EL-i liikmelisusega. Samuti mainitakse kliimamuutust, keskkonnakaitset ja ressursside vähenemist kui olulisi tegureid Venemaa kõrval. Muude spetsiifiliste sotsiaalsete teemade kohta andmed puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on rahvusvahelisel õigusel ja vastutusel, nõudes Venemaa vastutusele võtmist sõjakuritegude ja Ukrainale tekitatud majandusliku kahju eest. Prioriteetide hulka kuulub ka sõjalise mobiilsuse arendamine Schengeni tsooni stabiilsuse ja NATO toetamise eesmärgil.
2 Analüüsitud kõnesid