Istungi profiil: Riina Solman
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-06-02
Poliitiline positsioon
Kõneleja võtab tugevalt vastanduva positsiooni valitsuse suhtes, keskendudes sotsiaalse turvalisuse puudujääkidele ja vastutuse puudumisele Pihlakodu juhtumi kontekstis. Poliitiline fookus on väärtuspõhine ja tulemuspõhine, nõudes riigilt selget vastutusahelat ja ennetusmeetmeid haavatavate ühiskonnaliikmete kaitseks. Samuti kritiseerib ta valitsuse demograafia- ja hariduspoliitikat, eriti Ida-Virumaal.
8 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi sotsiaalhoolekande järelevalve mehhanismidest, tuues esile Sotsiaalkindlustusameti (SKA) piiratud volitused (ainult tähelepanekud, mitte sanktsioonid) ja prokuratuuri rolli. Ta kasutab argumentides Riigikontrolli auditi tulemusi hooldekodude reformi ja rahastamismudeli kohta ning viitab demograafilisele statistikale Ida-Virumaa eestikeelse elanikkonna vähenemise kohta.
8 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on tungiv, tõsine ja püsivalt kriitiline, rõhutades, et Pihlakodu juhtum on "riigi väärikuse küsimus". Kõneleja kasutab nii emotsionaalseid apelle (kannatuste vältimine, hirm vanemate pärast) kui ka loogilisi ja protseduurilisi argumente (vastutusahel, seadusloome, bürokraatia). Ta kordab korduvalt põhiküsimust vastutaja määramise kohta, et vältida olukorda, kus "vastutavad kõik, aga tegelikult mitte keegi".
8 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu täiskogu istungil arupärimistele vastamise ajal, esitades korduvaid ja täpsustavaid küsimusi nii justiits- kui ka sotsiaalministrile. Ta viitab osalemisele sotsiaalkomisjoni ühiskoosolekutel ministritega, mis näitab aktiivset osalemist komisjonitöös ja teemade jälgimist.
8 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Opositsiooniline seisukoht on suunatud otse valitsusele ja ministritele, keda kritiseeritakse passiivsuse, ebapiisavate lahenduste pakkumise ja vastukäivate sõnumite eest (nt soopõhise hoolduse osas). Justiitsministri seisukohta, et "midagi pole teha", peetakse mitterahuldavaks. Kriitika on suunatud nii poliitilisele tegevusetusele (ennetuse puudumine) kui ka varasematele otsustele (lastetoetuste kärpimine).
8 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja näitab üles avatust koostööks, nõustudes ja toetades Helmen Küti (tõenäoliselt teise erakonna esindaja) seisukohti hooldekodude reformi ja kvaliteedi osas. Ta osaleb aktiivselt ministeeriumidevahelistes töörühmades ja komisjonikoosolekutel, kuigi suhtub nende tulemuslikkusse skeptiliselt.
8 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Oluline regionaalne fookus on Ida-Virumaal, kus ta võitleb Toila Gümnaasiumi sulgemise vastu. Ta rõhutab, et koolivõrgu korrastamine ei tohi minna vastuollu eestikeelsele haridusele ülemineku eesmärgiga piirkonnas, kus eestlaste osakaal on kiiresti vähenenud.
8 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja identifitseerib end parempoolse erakonna liikmena, kes toetab erasektorit ja motiveeritud ettevõtjaid. Samas kritiseerib ta kehtivat süsteemi, kus hooldekodude haldajate kasuminumbrid on tasakaalust väljas teenuse taskukohasusega, viidates, et süsteem soosib kasumeid, mitte taskukohasust. Nõuab rahastamismudeli ümbervaatamist.
8 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Põhiline sotsiaalne teema on eakate ja dementsusega inimeste turvalisus ja väärikus hooldekodudes. Ta rõhutab vajadust ennetada kuritarvitusi ja tagada inimväärikus, sealhulgas võimalus soopõhiseks hoolduseks. Samuti kritiseerib ta valitsuse kärpeid lasterikaste perede toetustes.
8 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja peamine seadusandlik prioriteet on luua selge vastutusahel ja tõhus järelevalvemehhanism hooldekodude üle, mis reageeriks ühiskonna valupunktidele. Ta nõuab õigusaktide ülekvaatamist, karistusseadustiku muutmist juriidilise isiku vastutuse osas ja 2022. aasta hooldekodude reformi vigade tunnistamist ning selle mudeli tõsist ette võtmist.
8 Analüüsitud kõnesid