Istungi profiil: Riina Solman
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-04-08
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud sotsiaalpoliitikale, eriti soolise enesemääramise ja juhtorganite kvootide teemadele. Kõneleja on kriitiline kvootide suhtes, pidades neid vaieldavaks, ning rõhutab transsoolisuse teema praktilisi probleeme, viidates rahvusvahelistele spordiskandaalidele. Tema positsioon on väärtuspõhine ja ettevaatlik, keskendudes poliitikate potentsiaalsele negatiivsele sotsiaalsele mõjule. Ta kritiseerib Sotsiaalministeeriumi varasemaid plaane soolise enesemääramisega tegelemiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi sotsiaalministeeriumi varasemate tegevuskavade kohta ning tsiteerib seletuskirja palgalõhe teemal. Ta tugineb oma autoriteedile, viidates isiklikule kogemusele rahvastikuministrina, et kirjeldada vähemusgruppide omavahelisi konflikte ja ähvardusi riigi raha eest. Ta kasutab rahvusvahelisi näiteid (Pariisi olümpiamängud) sotsiaalsete regulatsioonide puudujääkide illustreerimiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, kuid sisult konfronteeriv ja provokatiivne, esitades ministrile teravaid küsimusi konkreetsete regulatiivsete lahenduste kohta. Kõneleja kasutab emotsionaalselt laetud näiteid (nt poksija lõi naissportlasi nokauti) ja rõhutab oma varasemat ministrikogemust, et vaidlustada ministri seisukohti. Ta alustab küll tasakaaluka sõnavõtu kiitmisega, kuid läheb kiiresti üle vastanduvatele seisukohtadele.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungil, esitades ministrile korduvaid ja järjestikuseid küsimusi sotsiaalpoliitika teemadel ühe istungipäeva jooksul. Ta kasutab küsimuste esitamist platvormina varasemate poliitiliste kogemuste kirjeldamiseks ja valitsuse poliitika kritiseerimiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastuseis on suunatud Sotsiaalministeeriumi poliitikale, eriti soolise enesemääramise teema kõrvalejätmisele ja kvootide eelistamisele palgalõhe vähendamise ees. Kriitika on intensiivne ja sisaldab isiklikke süüdistusi vähemusgruppide käitumise kohta, tuginedes kõneleja varasemale ministrikogemusele. Ta kritiseerib ka eelmist sotsiaalkaitseministrit soolise enesemääramise teema tõstatamise eest.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on piiratud, sisaldades alguses viisakat kiitust ministrile ja nõustumist kolleegi Annely Akkermanni seisukohaga naissoost tippjuhtide õnnelikkuse teemal. Edasine suhtlus on aga vastanduv, keskendudes ministri seisukohtade vaidlustamisele ja konkreetsete regulatiivsete lahenduste nõudmisele transsoolisuse küsimustes.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on suunatud Eesti riiklikule regulatsioonile ja rahvusvahelistele sotsiaalpoliitilistele skandaalidele, tuues näiteks Pariisi olümpiamängud. Puudub rõhuasetus kohalikele või regionaalsetele Eesti teemadele.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja pooldab võitlust võrdse palga eest nõukogudes, seades selle prioriteediks sooliste kvootide ees, mis tema hinnangul ei pruugi palgalõhet otseselt vähendada. See viitab eelistusele otsestele palgavõrdsuse meetmetele juhtorganite sundesindatuse asemel.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalpoliitiline fookus on soolise enesemääramise ja transsooliste inimeste kaasamise teemadel spordis ja juhtorganites. Kõneleja on tugevalt kriitiline soolise enesemääramise poliitika suhtes, tuues näiteks transsoolise sportlase poolt põhjustatud ohu naissportlastele ja viidates konfliktidele vähemusgruppide sees.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja on opositsioonilisel positsioonil seoses juhtorganite kvootide teemaga, pidades neid vaieldavaks transsoolisuse tõttu. Ta nõuab seadusandliku fookuse suunamist võrdse palga eest võitlemisele nõukogudes, mitte kvootide kehtestamisele, ning küsib konkreetseid regulatiivseid lahendusi transsooliste isikute paigutamise probleemidele.
3 Analüüsitud kõnesid