Istungi profiil: Riina Solman
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-02-25
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud agressorriikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega isikute valimisõiguse vastu kohalikel valimistel. See seisukoht on põhjendatud julgeolekukaalutlustega ja väärtuspõhise vajadusega kaitsta Eesti rahvust, keelt ja kultuuri. Kõneleja taunib järjekindlalt koalitsiooni kavatsust põlistada määratlemata kodakondsusega isikute valimisõigus põhiseaduses. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine ja rõhutab lojaalsuskohustust Eesti riigi ees.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust julgeolekupoliitika, geopoliitika ja Eesti lähiajaloo (eriti 2007. aasta pronkssõduri kriisi sündmuste) vallas. Ta toob sisse võrdlusi teiste Euroopa riikidega mittekodanike valimisõiguse osas ja viitab Vene Föderatsiooni valimiste korraldusele ning valimisaktiivsusele Eestis. Asjatundlikkust toetab ka viide varasemale tööle kaitseministri nõunikuna ja isiklik Ingeri-Soome taust.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kirglik, otsene ja konfronteeruv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja ajaloolisi narratiive. Kõneleja süüdistab vastaseid suisa lausvaletamises, kergeusklikkuses ja naiivsuses, rõhutades samal ajal oma isiklikku õigust rääkida rahva saatusest. Kasutatakse tugevaid väljendeid ("verine agressor," "absurdne") ning apelleeritakse Riigikogu liikmete südametunnistusele ja põhiseaduslikule kohustusele.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osales aktiivselt täiskogu istungi arutelus, esitades korduvaid küsimusi ettekandjale ja pidades seejärel pikema kõne. Mainitakse varasemat pikaajalist seotust julgeolekuküsimustega, sealhulgas tööd kaitseministri nõunikuna 2007. aasta kriisi ajal. Tegevusmuster on keskendunud oluliste julgeolekuteemaliste seaduseelnõude aruteludele.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid, keda kritiseeritakse teravalt poliitilise oportunismi ja venekeelse valijaskonna pantvangi võtmise eest. Kriitika on poliitiline ja väärtuspõhine, süüdistades neid riigi julgeoleku destabiliseerimises või sellele kaasa aitamises. Kõneleja lükkab kategooriliselt tagasi väited, et valimisõiguse äravõtmine solvab inimesi või suurendab destabiliseerimist.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tegutseb Isamaa fraktsiooni seisukohtade toetajana, viidates fraktsiooni esimehele Helir-Valdor Seederile ja Jaanus Karilaiule. Koalitsiooni kavatsuste suhtes ollakse kriitilised, kuid kutsutakse kõiki Riigikogu liikmeid hääletama põhiseaduse muutmise küsimuses oma südametunnistuse järgi. Koostööd koalitsiooniga piirab tugev vastuseis määratlemata kodakondsusega isikute valimisõiguse põlistamisele.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kuigi fookus on riiklikul julgeolekul ja geopoliitikal, kasutatakse regionaalse näitena Tallinna, eriti Lasnamäed. Kritiseeritakse varasemat Tallinna linnavõimu rahvuslike sümbolite eiramise ja venekeelse kultuuriruumi eelistamise eest, märkides, et seal püüti ehitada "väikest Venemaad."
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja ei esita majanduslikke seisukohti, kuid rõhutab, et poliitilised otsused ei tohi olla turukonjunktuursed. Ta taunib erakondade käitumist, mis on motiveeritud valijate püüdmisest, mitte põhiseaduslikest väärtustest.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine vastavalt põhiseaduse preambulile, mis on seotud julgeoleku ja lojaalsuskohustusega. Tugevalt toetatakse eestikeelset õpet ja rahvuslike sümbolite (sinimustvalge) kasutamist avalikus ruumis. Kritiseeritakse venekeelse valija pantvangi võtmist ja integratsiooni aeglast tempot.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on valimisõiguse piiramise eelnõul, mis puudutab agressorriikide kodanikke ja määratlemata kodakondsusega isikuid kohalikel valimistel. Kõneleja toetab eelnõu teise lugemise lõpetamist, kuid on tugev vastane koalitsiooni kavatsusele põlistada määratlemata kodakondsusega isikute valimisõigus põhiseaduses.
5 Analüüsitud kõnesid