Istungi profiil: Riina Solman
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-02-17
Poliitiline positsioon
Kõneleja võtab tugeva väärtuspõhise seisukoha akadeemiliste institutsioonide poliitiliste otsuste suhtes, kritiseerides Eesti Kunstiakadeemia (EKA) koostöö lõpetamist Iisraeli ülikoolidega. Ta rõhutab, et riigi rahastatavad asutused peavad arvestama ühiskonnas levivate arvamustega ja vältima tegevusi, mis haavavad juudi kogukonda. Seisukoht on selgelt Iisraeli-meelne ning taunib Hamasi rünnakute hukkamõistmata jätmist ja välisministri varasemat Palestiina poole valimist ÜRO hääletusel.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab detailset teadmist EKA sisekonflikti ja ajajoone osas, viidates konkreetsetele kuupäevadele, isikutele (Mart Kalm, Jonathan Ventura, Julia Maria Künnap) ja dokumentidele (Sirbi artikkel). Teadmised keskenduvad haridusasutuste autonoomia ja riikliku rahastamise eetilistele piiridele ning antisemiitlike meeleolude tekkimisele akadeemilises keskkonnas. Ta eristab ka "antisemiitlikku" ja "antisionistlikku" sõnakasutust.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, kuid toonilt tõsine ja moraalne, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle, mis keskenduvad juudi kogukonna turvalisusele ja vaimsele tervisele. Kõneleja toetub dokumenteeritud faktidele (arupärimine, ajakirjandusartiklid) ja esitab oma argumendid loogiliselt, kuid rõhutab eetilist kohustust, kritiseerides näiteks "laipade kaalumist" ebaeetilisena.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne järelevalve teostaja, algatades detsembris teabenõude ja seejärel arupärimise, reageerides ministeeriumi vastuse viibimisele. Ta kasutab arupärimist ka tagasiulatuvalt ajakohase olukorra (EKA meelsus) kommenteerimiseks. Lisaks kasutab ta sotsiaalmeediat (postitus) avalikuks surveks ja arutelu algatamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud EKA endise rektori Mart Kalmu vastu tema poliitilise otsuse ja selle kaitsmise eest, mis on loonud ülikoolis juudivastaseid meeleolusid. Samuti kritiseeritakse kaudselt Haridusministeeriumi menetluslikku viivitust teabenõudele vastamisel ning Välisminister Margus Tsahknat Palestiina poole valimise eest ÜRO hääletustel. Kriitika on intensiivne ja väärtuspõhine.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tunnustab Haridusministrit tasakaaluka vastuse eest arupärimisele, mis viitab professionaalsele suhtlusele täitevvõimuga. Samas on tema peamine roll nõudlik järelevalvaja, kes kasutab parlamentaarseid tööriistu, et sundida ministeeriumi sekkuma ja olukorda uurima.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on jagatud riiklike institutsioonide (EKA, Riigikogu, Eesti juudi kogukond) ja rahvusvaheliste sündmuste vahel (Iisraeli-Palestiina konflikt, USA poliitika, ÜRO hääletused). Puudub spetsiifiline regionaalne või kohalik fookus Eestis.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated puudutavad riigi rahastamise rolli akadeemilises autonoomias, rõhutades, et kuna ülikoolid on riigi rahastada, annab see Riigikogu liikmele õiguse sekkuda eetiliste ja poliitiliste otsuste kaalumisse. Laiemad majandusteemad (maksud, kaubandus) puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on antisemitism ja juudi kogukonna turvalisus Eestis, eriti EKA-s, kus valitseb "valikuline inimlikkus". Kõneleja nõuab antisemiitlike meeleolude ärahoidmist ja rõhutab, et kogukonna ebaturvalisuse tunnet tuleb uskuda, kuna see ohustab inimeste vaimset tervist. Ta nõuab ka Hamasi rünnakute brutaalsuse käsitlemist haridusasutustes.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on parlamentaarsel järelevalvel ja vastutuse nõudmisel, kasutades arupärimist Haridusministri poole, et sundida valitsust sekkuma riigi rahastatava asutuse eetilistesse ja poliitilistesse otsustesse. Eesmärk on hoida ära antisemiitlikke meeleolusid ja tagada juudi kogukonna turvalisus.
2 Analüüsitud kõnesid