Istungi profiil: Riina Solman
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2025-10-06
Poliitiline positsioon
Kõige silmatorkavam teema on hariduskorralduse muudatused, eriti põhikooli lõpueksamite ettetoomine. Kõneleja võtab tugevalt vastanduva seisukoha, kritiseerides reformi selle negatiivse mõju tõttu laste vaimsele tervisele ja õppetöö kvaliteedile. Seisukoht on suunatud hariduse juhtimise parandamisele ja kvaliteedi tagamisele, mitte kiirustamisele, ning on tugevalt tulemus- ja väärtuspõhine.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust haridussüsteemi korralduses, keskendudes detailidele nagu lõpueksamite ajastus, järeleksamite arvestamine ja gümnaasiumisse kandideerimise protseduurid. Ta toetub konkreetsetele muredele, mida on koondanud lapsevanematelt ja pedagoogidelt, rõhutades vajadust kordamisaja järele. Ekspertiis väljendub ka küsimustes analüüside puudumise kohta õppeainete kvaliteetse läbimise osas.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on murelik, kriitiline ja lõpuks ka võitlev, eriti ministri suhtes, keda süüdistatakse liigses enesekindluses ja tagasiside ignoreerimises. Kasutatakse nii emotsionaalseid apelle (laste vaimne tervis, pettumus, valus kuulata) kui ka loogilisi küsimusi protseduuride ja analüüside põhjendatuse kohta. Kõneleja kasutab formaalset keelt, kuid väljendab tugevat isiklikku arusaamatust kehtestatud korra suhtes.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne arupärimiste esitaja, koondades lapsevanemate küsimusi ja esitades need ministrile parlamendi istungil. Märgitakse, et küsimused esitati juba juunikuus, mis viitab pikaajalisele teema jälgimisele ja ettevalmistusele. Ta on valmis sõna võtma ka korduvate teemade puhul, et rõhutada probleemi jätkuvat aktuaalsust.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on haridusminister, kelle tegevust kritiseeritakse teravalt poliitika (eksamikorraldus) ja juhtimisstiili (tagasiside eiramine) pärast. Kõneleja süüdistab ministrit selles, et ta peab pedagoogide ja lapsevanemate tagasisidet "vähetähtsaks" ning et minister ei ole teinud vajalikke analüüse. Kriitika on intensiivne ja keskendub ministri suutmatusele kuulata ja probleeme lahendada.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja näitab koostööd, toetades kolleegide (Ester Karuse, Jaak Aab) muresid ja märkides, et sotsiaaldemokraadid esitasid sisuliselt samateemalise arupärimise. Koostöö väljendub ühiste kriitiliste seisukohtade esitamises hariduskorralduse teemal, viidates laiemale rahulolematusele opositsiooni seas.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul hariduspoliitikal, kuid tuuakse esile konkreetseid muresid Tallinna lapsevanematelt, kelle küsimusi on koondatud. Samuti viidatakse kolleegi kaudu Valga valla ja Ida-Virumaa eestikeelsele haridusele ülemineku probleemidele, näidates teadlikkust regionaalsetest haridusmuredest.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ebapiisavad andmed.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on haridus ja laste vaimne tervis, rõhutades koolistressi ja koormuse suurenemist eksamite ettetoomise tõttu. Kõneleja rõhutab vajadust tagada kvaliteetne haridus, küpsemisvõimalus ja toetada õpilasi, kellel on tervislikel põhjustel või kehvade tulemuste tõttu raskusi. Ta on vastu kooli lõpetamisele negatiivsete hinnetega.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on riikliku hariduskorralduse ja vastuvõtutingimuste täpsustamisel. Kõneleja nõuab riiklikult tagatavat korda, et gümnaasiumidesse avalduste vastuvõtt toimuks alles pärast põhikooli lõpueksamite ja järeleksamite toimumist, et tagada õpilastele võrdsed võimalused. Samuti nõutakse analüüsi muudatuste mõju kohta õppetöö kvaliteedile.
4 Analüüsitud kõnesid