Istungi profiil: Riina Solman

XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund

2024-12-18

Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline välisministri varasema Iisraeli-suunalise poliitika suhtes, mis on kõneleja hinnangul viinud kõrvale seniselt kursilt ja kaugendanud Eestit suurimatest liitlastest (USA, Iisrael). Toetatakse samas välispoliitilist positsiooni Gruusia küsimuses, et vältida Kremli mõjusfääri langemist. Kõneleja nõuab välispoliitika korrigeerimist, et see oleks taas kooskõlas Eesti huvidega, ning rõhutab poliitika väärtuspõhist raamistikku (liitlassuhted, antisemitismivastasus).

2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust Lähis-Ida välispoliitika ja diplomaatiliste hääletuste osas, viidates konkreetsetele ÜRO hääletuste kuupäevadele (detsember 2023, september 2024) ja sündmustele Iisraelis. Ekspertiisi toetab hiljutine kohapealne külastus (novembris) Golani kõrgendikele ja otsene suhtlus juudi kogukonna esindajatega. Kasutatakse konkreetseid näiteid (EKA koostöö lõpetamine) välispoliitika kodumaiste tagajärgede illustreerimiseks.

2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne ja kriitiline, kuid alustatakse nõusolekuga hoida debatti kultuursena. Kõneleja kasutab tugevaid emotsionaalseid apelle ja lugude jutustamist, tuues esile traagilise näite (jalgpall hukkunud araabia laste piltidega) Lähis-Idast, et illustreerida poliitika tagajärgi. Eesmärk on tekitada ebamugavust ja nõuda ministrilt isiklikku vastutust.

2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne, viidates peaministri küsitlemisele kaks nädalat tagasi samal teemal, mis näitab teema regulaarset tõstatamist. Märgitakse ära hiljutine välisreis Iisraeli (novembris), sealhulgas külastus Golani kõrgendikele, mis viitab faktide kogumisele kohapeal. Kõne lõpeb sümboolse eseme (jalgpalli) üleandmisega ministrile.

2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud välisministri tegevusele, keda süüdistatakse Eesti välispoliitika kahjustamises ja suurimate liitlaste huvidele vastukäimises. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, seostades ministri poliitikat otseselt antisemitismiga Eesti kõrgkoolides. Peaministri vastused varasemale küsimusele olid lühikesed ja tekitasid ebamugavust, viidates soovile teemat vältida.

2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööd on mainitud Henn Põlluaasaga seoses hiljutise visiidiga Iisraeli, mis viitab koostööle kolleegiga samas poliitilises spektris. Muud andmed laiapõhjalise koostöö või kompromissivalmiduse kohta puuduvad.

2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt rahvusvaheline, keskendudes Lähis-Ida (Iisrael, Gaza, Golani kõrgendikud, Hezbollah rünnakud) ja Ida-Euroopa (Gruusia) välispoliitilistele küsimustele. Rõhutatakse rahvusvaheliste otsuste mõju Eesti siseriiklikule olukorrale (kõrgkoolid, juudi kogukonna turvalisus).

2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid pole piisavalt.

2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Käsitletakse sotsiaalküsimusena antisemitismi levikut Eesti kõrgkoolides ja hariduspoliitika segamist meelsuspoliitikaga. Rõhutatakse juudi kogukonna ja teiste rahvuste turvalisuse muret Eestis, mis on tekkinud välisministri poliitika ja antud sõnumite tõttu.

2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookus on täitevvõimu (välisministri) vastutusele võtmisel ja poliitika suunamise kriitikal infotunni raames. Konkreetseid seadusandlikke prioriteete, eelnõusid või saavutusi ei mainita.

2 Analüüsitud kõnesid