Istungi profiil: Riina Solman
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-03-07
Poliitiline positsioon
Kõneleja poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse energiapoliitika suhtes, rõhutades varustuskindluse ja taskukohase elektrihinna prioriteetsust. Ta vastandub riiklikele dotatsioonidele meretuuleparkidele, pidades seda turumajanduse põhimõtete rikkumiseks ja eelistades terviklahenduse leidmist. Poliitiline raamistik on suunatud majanduse elavdamisele konkurentsivõimelise hinnaga energia kaudu ning riigi huvide esikohale seadmisele.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikku teadmist energeetikasektorist, käsitledes nii taastuvenergia (meretuul), juhitava võimsuse (tuuma-, põlevkivi), võrgu turvalisuse (merealused kaablid, Elektrilevi) kui ka hinnakonkurentsivõime teemasid. Ta viitab konkreetsetele investeeringutele (100 miljonit eurot) ja majanduslikele kahjudele (Estlink 2 rike), kasutades analüütilist lähenemist energiajulgeoleku pusle lahendamisel.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne toon on valdavalt murelik ja kriitiline, rõhutades Eesti majanduse kiratsemist ja maapiirkondade elanike kannatusi. Ta kasutab nii loogilisi argumente (turumajandus, konkurentsivõime) kui ka kujundlikke võrdlusi (energiapuzzle, nurgatükid), alustades küll ministri kiitmisega, kuid minnes kiiresti üle teravale valitsuse nahutamisele. Stiil on formaalne ja põhjalik, nõudes teema ammendavaks käsitlemiseks lisaaega.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osales Riigikogu täiskogu istungil pika ja sisuka debatikõnega, mis oli suunatud energeetikateema terviklikule analüüsile. Tema tegevusmuster on seotud opositsioonilise kriitika esitamisega valitsuse poliitikale, esitades nii küsimusi kui ka laiaulatuslikke seisukohti.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja juhterakonnale (Reformierakond), süüdistades neid turumajanduse põhimõtete hülgamises ja 2 miljardi euro suuruse dotatsiooni eraldamises meretuuleettevõtjale. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, heites ette Elektrilevi investeeringute tühistamist ja varustuskindluse eiramist, mis on viinud maapiirkondades elamise võimatuks muutumiseni.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja näitas alguses üles piiratud tunnustust ministri (Michal) suunas, kiites teda esimest korda tervikpildi esitamise eest, mis viitab valmisolekule tunnustada positiivseid algatusi. Kuid üldine lähenemine on opositsiooniline, keskendudes Isamaa seisukohtade esitamisele ja valitsuse vigade paljastamisele, mitte otsesele koostööle kutsumisele.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev regionaalne fookus on maapiirkondade varustuskindlusel, kritiseerides valitsuse otsust tühistada investeeringud elektrivõrgu parendamisse, mis jättis maaelanikud nädalateks elektrita. Samuti rõhutatakse Ida-Virumaa sotsiaalseid tagajärgi, mis kaasnevad põlevkivienergeetika kiirustatud lõpetamisega.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on turumajanduse tugev pooldaja, vastandudes riiklikele dotatsioonidele ja nõudes, et elekter oleks ettevõtetele konkurentsivõimelise hinnaga. Ta rõhutab, et Eesti majandus kiratseb naabritest kallima elektrihinna tõttu ja toetab investeerimiskindluse pakkumist majanduse elavdamiseks.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja keskendub sotsiaalsetele tagajärgedele, mis tulenevad ebapiisavast energiapoliitikast, viidates maapiirkondade elanike toimetulekuraskustele ja Ida-Virumaa sotsiaalsele ebastabiilsusele põlevkivi demoniseerimise tõttu. Ta rõhutab, et lahenduste puudumisel ei tohi olemasolevat rikkust (põlevkivi) sülitada.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja seadusandlik fookus on energeetikasektori terviklahenduse loomisel, mis tagaks juhitavad võimsused ja varustuskindluse. Ta nõuab investeeringute taastamist elektrivõrgu parendamisse (viidates tühistatud 100 miljoni euro suurusele Elektrilevi investeeringule) ning riigi huvide seadmist esikohale eelistades turumajandust dotatsioonidele.
5 Analüüsitud kõnesid