Päevakorra profiil: Riina Solman
Välissuhtlus
2025-06-11
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevale kriitikale Eesti välispoliitika suunal Iisraeli-Palestiina konfliktis, eriti ÜRO hääletuste osas, mis toetasid Palestiina omavalitsust. Kõneleja võtab tugeva väärtuspõhise hoiaku, vastandudes Eesti tegevusele, mida ta seostab terroriorganisatsiooni Hamas toetamisega. Peamine eesmärk on tagada Eesti juudi kogukonna turvalisus ja nõuda riiklikku kaitsemeetmete strateegiat.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust välissuhtluse ja julgeoleku teemadel, viidates konkreetsetele ÜRO hääletuste kuupäevadele (2023. aasta detsember, 2024. aasta september) ja nende tagajärgedele. Eraldi rõhutatakse strateegilise kommunikatsiooni rolli, mis puudutab terroriorganisatsiooni Hamas ühepoolseid arvandmeid ja olustikukirjeldusi. Samuti on teadmised kohalikest radikaliseerumise ilmingutest (nt EKA koosolekud ja loosung "Jõest mereni").
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on äärmiselt konfronteeriv, süüdistav ja tungiv, rõhutades juudi kogukonna turvalisuse ohtu. Kõneleja kasutab otseseid isiklikke rünnakuid välisministri vastu, süüdistades teda ülbes ja asjakohatus käitumises, demagoogitsemises ja valeväidete esitamises. Kasutatakse nii loogilisi viiteid (hääletuste kuupäevad) kui ka emotsionaalseid näiteid (Bolti takso tellimise hirm Pariisis).
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu saalis, esitades korduvaid küsimusi välisministrile samadel teemadel, viidates varasemale küsimuste esitamisele. Tegevusmuster hõlmab valitsuse tegevuse jälgimist ja selle eest vastutusele võtmist, viidates ka konkreetsetele sündmustele nagu Alla Jakobsoni kohtumine välisministriga 2024. aasta oktoobris.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on välisminister, keda kritiseeritakse nii poliitiliste otsuste (ÜRO hääletused) kui ka isikliku ja protseduurilise käitumise pärast (ülbus, valeväidete esitamine). Vastasseis on intensiivne ja kompromissitu, süüdistades ministrit demagoogitsemises ja tõstatades küsimuse, kas tema käitumine kvalifitseerub laimuks. Kriitika on suunatud ka Palestiina omavalitsuse toetamisele, mida peetakse terroriorganisatsiooniga seotuks.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmed puuduvad.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on rahvusvahelistel välissuhtluse teemadel (Iisraeli-Palestiina konflikt, ÜRO hääletused), kuid seda seotakse otseselt kohaliku tasandi julgeoleku ja Eesti juudi kogukonna kaitse strateegia vajadusega. Mainitakse ka näiteid radikaliseerumisest Eestis (Eesti Kunstiakadeemia) ja rahvusvahelisi näiteid (Pariisi taksoteenus Bolt).
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmed puuduvad.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja rõhutab tugevalt sotsiaalset julgeolekut, nõudes riiklikku strateegiat Eesti juudi kogukonna kaitseks vihakõnede ja radikaliseerumise taustal. Sotsiaalsed probleemid on tihedalt seotud välispoliitiliste otsuste tagajärgedega, mis on tekitanud kogukonnas ebaturvalisuse tunde.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on valitsuse vastutusele võtmisel ja välispoliitika suunamise nõudmisel Riigikogu küsimuste kaudu. Eesmärgiks on sundida täitevvõimu looma konkreetset strateegiat juudi kogukonna kaitseks ja tegelema strateegilise kommunikatsiooniga.
3 Analüüsitud kõnesid