Päevakorra profiil: Riina Solman
Vaesus
2025-04-16
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on vaesuse ja ääremaastumise vastasel võitlusel, eriti lastega perede toimetuleku parandamisel. Kõneleja toetab tugevalt riiklikke meetmeid sündimuse suurendamiseks ja kritiseerib Reformierakonna valitsusi maksutõusude ning toetuste kärpimise eest. Poliitiline raamistik on tulemuspõhine, rõhutades varasemate valitsuste (Jüri Ratase teine valitsus) positiivseid saavutusi vaesusnäitajate parandamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi sotsiaalpoliitikast ja statistikast, viidates ÜRO vaesuse kaotamise eesmärkidele ja Statistikaameti 2023. aasta andmetele. Kasutab spetsiifilisi andmeid sotsiaalsiirete mõju kohta (nt 9% ennetamine suhtelisest vaesusest) ja toob esile konkreetsete meetmete (suure pere toetus) tulemused (25% sündide kasv). Samuti näitab teadmisi pensionisüsteemi (II sammas) toimemehhanismidest ja selle majanduslikust mõjust.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõnestiil on formaalne, kuid samas terav, kriitiline ja nõudlik, sisaldades otseseid parandusi peaministrile (nt II samba teemal). Kasutab nii emotsionaalseid apelle (viidates "õrnale rahvusriigile" ja "Eesti peidetud poolele") kui ka tugevat andmepõhist argumentatsiooni, et rõhutada vaesuse ulatust ja regionaalset ebavõrdsust. Kasutab kujundlikku keelt, viidates varasematele edukatele poliitikatele kui "kuldvõtmekesele".
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu küsimustundides, saates oma küsimuste sisu ette. Samuti osaleb ta komisjonitöös, mainides sotsiaalkomisjoni arutelu päev enne kõnet. Muster näitab pühendumist sotsiaalpoliitiliste teemade tõstatamisele parlamendi ees ja komisjonides.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna valitsuste vastu, keda süüdistatakse inimestelt raha äravõtmises maksutõusude ja toetuste kärbetega. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, süüdistades valitsust vaesuse süvendamises ja regionaalse ebavõrdsuse ignoreerimises. Lisaks kritiseeritakse praegust II pensionisamba süsteemi, mis toetab pankade fondihaldureid ja välismaiseid pensionäre, mitte Eesti majandust.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab varasema koalitsiooni (Jüri Ratase teine valitsus) edukat koostööd ja poliitilist tahet, mis viis elujärje paranemiseni. Mainib hiljutist arutelu sotsiaalkomisjonis Signe Riisaloga (tõenäoliselt valitsuse esindaja) varasema meetme üle, mis leidis heakskiidu, viidates pragmaatilisele koostööle konkreetsete meetmete hindamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõnelejal on tugev regionaalne fookus, rõhutades ääremaastumist ja palgavaesust, mis sunnib inimesi liikuma tõmbekeskustesse. Nimetab konkreetselt vaesuse poolest enim mõjutatud piirkondi: saared, Võru-, Valga-, Põlvamaa ja Ida-Virumaa, kus suhteline vaesus on eriti kõrge (üle kolmandiku elanikkonnast Ida-Virumaal).
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on vastu maksutõusudele ja toetuste kärbetele, mis vähendavad inimeste toimetulekut. Ta pooldab riiklike ressursside suunamist lastega peredesse, et leevendada materiaalset vaesust. Pensionipoliitikas kritiseerib ta II samba praegust solidaarsussüsteemi, mis ei elavda kohalikku majandust ega aita väikese palgaga inimesi.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskendub sündimuse madalale tasemele ja lastega perede vaesusele. Sündimust käsitletakse rahvusliku julgeoleku küsimusena, mis on seotud "õrna rahvusriigi" ja eesti keele/kultuuri säilitamisega. Rõhutab, et lapsed jäävad sündimata just materiaalsetel põhjustel, eriti äärealadel.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookus on sotsiaalmeetmete ja toetuste hindamisel ning uute meetmete nõudmisel lastega peredele vaesuse leevendamiseks. Viitab varasemate seadusandlike saavutuste (suure pere toetus, koroonakriisi meetmed) edukusele ja nõuab valitsuselt konkreetseid plaane eesmärkide saavutamiseks ÜRO 2030. aasta vaesuse kaotamise eesmärgi valguses.
2 Analüüsitud kõnesid