Päevakorra profiil: Riina Sikkut
Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651 SE) esimene lugemine
2025-06-02
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevalt kahele teemale: riigi eelarve jätkusuutlikkuse puudujäägile ja vajaduspõhise sotsiaaltoetuse kiirele tõstmisele. Sotsiaaldemokraadid toetavad laia riigikaitse kulusid, kuid rõhutavad, et toimetulek on samuti julgeoleku küsimus. Valitsuse tegevust kritiseeritakse eelarveprobleemide edasilükkamise eest 2027. aasta valimiste järgsesse aega. Positsioon on tugevalt poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades ausa arutelu vajadust ebapopulaarsete teemade üle.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust eelarvepoliitika ja sotsiaaltoetuste mehhanismide osas, viidates Eelarvenõukogu seisukohtadele ja RES-i perioodile. Ta kasutab spetsiifilisi andmeid püsitulude ja püsikulude tasakaalust ning toimetulekutoetuse kulude ja tõstmise hinnangute kohta (nt 5,3 miljonit eurot 50-eurose tõusu korral). Asjatundlikkust kinnitab ka ajalooliste eelarveotsuste (2022. aasta lisaeelarve) täpne meenutamine.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline, järjekindel ja tungiv, eriti sotsiaalsete murede lahendamise osas, rõhutades, et toimetulekumured ei kannata oodata. Kasutatakse loogilisi apelle, viidates eelarvereeglitele ja ajaloolistele pretsedentidele, ning esitatakse Rahandusministrile korduvaid küsimusi püsiva eelarvepuudujäägi kohta. Kõne on formaalne ja faktipõhine, sidudes tehnilised eelarveprobleemid inimeste toimetuleku ja julgeolekuga.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandlikus protsessis, osaledes lisaeelarve esimesel lugemisel ja Rahanduskomisjoni töös, kus Eelarvenõukogu andis ülevaate. Ta näitab üles järjekindlust, märkides, et esitas Rahandusministrile püsikulude katmise küsimuse kaks korda.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja Rahandusministri vastu, keda süüdistatakse eelarveprobleemide lahendamise edasilükkamises 2027. aasta valimiste järgsesse aega. Valitsust kritiseeritakse ka eelarvepoliitilise manööverdamise eest, kus ühekordsed kulud tuuakse ettepoole, et järgmistel aastatel eelarvereeglitesse mahtuda. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, puudutades ka ideoloogilisi erimeelsusi (nt toiduainete käibemaksu langetamise osas).
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on pragmaatiline: toetatakse valitsuse riigikaitsega seotud kulusid, kuid otsitakse poliitilist toetust sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekule toimetulekupiiri tõstmiseks. Kõneleja rõhutab, et vajaduspõhiste toetuste osas peaks saalis valitsema konsensus ja kutsus kolleege üles muudatusettepanekut toetama.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklik ja makromajanduslik, käsitledes riigieelarve puudujääki ja sotsiaaltoetuste süsteemi üleriigilist mõju. Mainitakse ka Eesti toidutootjate eelistamist käibemaksu langetamise kaudu.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated rõhutavad pikaajalist fiskaaldistsipliini ja jätkusuutlikku eelarvetrajektori vajadust, nõudes püsitulude ja püsikulude tasakaalu. Samal ajal toetatakse aktiivset riiklikku sekkumist sotsiaalsete murede lahendamiseks, sealhulgas vajaduspõhiste toetuste suurendamist ja toiduainete käibemaksu langetamist. Kritiseeritakse valitsuse pingutust teha maksimaalselt kulusid, et eelarvereeglitesse mahtuda.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on toimetulek ja julgeolek, rõhutades vajadust tõsta kiiresti toimetulekupiiri, kuna hinnad on viimase kolme aasta jooksul pea viiendiku võrra kallinenud. Sotsiaalpoliitika on suunatud vajaduspõhisele abistamisele neile, kellel on tõesti kõige raskem. Toimetuleku parandamist peetakse julgeoleku lahutamatuks osaks.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651 SE) muutmine. Kõneleja on muudatusettepaneku algataja, mille eesmärk on tõsta toimetulekupiiri, ning toetab samas lisaeelarves planeeritud laia riigikaitse kulusid. Samuti on prioriteediks toiduainete käibemaksumäära langetamine.
3 Analüüsitud kõnesid