Päevakorra profiil: Riina Sikkut

Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine

2025-11-05

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt vastu Eesti ja Rootsi vahelisele vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimisele (682 SE). Vastuseis on väärtuspõhine, rõhutades, et riigi sisejulgeolek ja koolitatud tööjõu (vanglatöötajad) kasutamine politseis või Kaitseväes on olulisem kui importvangide valvamine. Kõneleja esindab sotsiaaldemokraatide vastupidist seisukohta valitsuse otsusele.

3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust sisejulgeoleku personali (vanglatöötajad, politsei, Kaitsevägi) väärtuse ja kasutamise osas, rõhutades nende erikoolituse olulisust. Samuti on ta kursis valitsuse otsustusprotsessi ajalooga, viidates varasematele tulistele aruteludele ja sotsiaaldemokraatide valitsusest lahkumise ajale. Kasutatakse majanduslikke argumente tööjõu kalliduse kohta võrreldes vanglate kallidusega.

3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, vastanduv ja otsene, esitades ministrile küsimusi kriitiliste väidetega ning kinnitades oma erakonna vastupidist seisukohta. Kasutatakse loogilist vastandamist (vangivalvur vs. patrullpolitseinik Lõuna-Eestis) ja rõhutatakse sisejulgeoleku tunnetatavat mõju Eesti inimestele, mitte Rootsi vangidele. Toon on argumenteeritud ja väljendab tugevat erimeelsust.

3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu istungil, esitades ministrile korduvaid ja detailseid küsimusi eelnõu teemal. Ta viitab varasematele debattidele valitsuses ning teiste kolleegide (Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Tanel Kiige) küsimustele, näidates järjepidevat osalemist teema arutelus.

3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis on suunatud valitsusele ja ministrile, kritiseerides nende poliitilist otsust suunata koolitatud tööjõud Rootsi vangide valvamisele, mitte sisejulgeoleku tugevdamisele. Kriitika on poliitikapõhine ja puudutab ka otsustusprotseduuri, kuna leping tehti pärast sotsiaaldemokraatide valitsusest lahkumist, hoolimata varasematest tulistest vaidlustest.

3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on antud teemal jäik ja vastanduv, rõhutades sotsiaaldemokraatide täiesti vastupidist seisukohta valitsuse otsusele. Viidatakse varasematele "tulistele" vaidlusele valitsuses, mis näitab, et kompromissi ei saavutatud isegi koalitsiooni sees.

3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on suunatud sisejulgeoleku tagamisele riiklikul tasandil, kuid sisaldab konkreetseid geograafilisi näiteid. Eriti rõhutatakse Tartu vanglat ja vajadust suunata politseinikke Lõuna-Eestisse korda looma. Samuti mainitakse Tartu linna turismiobjekte (AHHAA keskus, Aura) seoses vangide külastajatega.

3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad tööjõu väärtusele ja efektiivsusele, rõhutades, et kuigi vanglad on kallid, on erikoolituse saanud tööjõud Eestile veel kallim. Seisukoht on, et seda kallist tööjõudu tuleks kasutada kõrgeima riikliku kasu toomiseks (politsei/Kaitsevägi), mitte välisriigi vangide valvamiseks.

3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest on esiplaanil sisejulgeolek ja politseitöö väärtustamine, rõhutades, et turvalisust peavad tundma Eesti inimesed. Tõstatatakse mure Rootsi vangide külastajatega seotud potentsiaalsete riskide üle, viidates kuriteokaaslaste ja pereliikmete võimalikule Eestisse sisenemisele ja nende taustakontrolli puudumisele.

3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise eelnõu (682 SE) vastustamisele. Kõneleja tegutseb eelnõu tugeva vastasena esimese lugemise jätkamisel.

3 Analüüsitud kõnesid