Päevakorra profiil: Riina Sikkut
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja vastandub tugevalt praegusele eelarvestrateegiale, rõhutades, et see ei suuda lahendada kasvavat struktuurset puudujääki. Peamine mure on seotud usaldusväärse plaanita jätmisega, kuidas saavutada 2030. aastast alates vajalik 1–1,5 miljardi eurone eelarvepositsiooni parandus, kui Euroopa Liidu erandid enam ei kehti. Poliitiline raamistik on tulemuspõhine, keskendudes pikaajalise fiskaalse jätkusuutlikkuse puudumisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust makroökonoomika ja eelarvepoliitika vallas, kasutades tehnilisi termineid nagu nominaalne ja struktuurne puudujääk ning eelarvepositsiooni parandamine. Ta viitab konkreetsetele aastatele (2029, 2030) ja summadele (miljard või poolteist), mis näitab detailset teadlikkust eelarvedokumentidest. Samuti toetub ta võrdlevale analüüsile teiste ühiskondade käitumisest maksuküsimustes.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne, kriitiline ja skeptiline, eriti ministri optimismi suhtes tulevaste maksutõusude osas, mida ta irooniliselt imetleb. Kõneleja kasutab loogilisi ja faktipõhiseid argumente, esitades väljakutsuvaid retoorilisi küsimusi, et seada kahtluse alla valitsuse eeldused. Ta pöördub ministri poole viisakalt ("lugupeetud minister", "tark inimene").
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osales aktiivselt 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimesel lugemisel, esitades ministrile korduvaid küsimusi. Andmed puuduvad tema kõnede sageduse või muude avalike esinemiste kohta väljaspool seda konkreetset istungit.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on minister ja valitsuse eelarvestrateegia, mida kritiseeritakse ebareaalse pikaajalise fiskaalplaneerimise eest. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub ministri liigsele optimismile, et ühiskond suudab saavutada konsensuse massiliste maksutõusude osas. Rünnaku intensiivsus on mõõdukas, keskendudes pigem argumentidele kui isikutele.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmed puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul eelarvepoliitikal ja rahvusvahelisel kontekstil, viidates Euroopa Liidu eranditele ja teiste riikide maksupoliitika võrdlusele. Kohalikud või piirkondlikud teemad puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja rõhutab fiskaaldistsipliini vajadust ja on mures struktuurse puudujäägi kasvu pärast majanduskasvu taastumise tingimustes. Ta on skeptiline valitsuse võime suhtes saavutada 2030. aastaks 1–1,5 miljardi euro suurune eelarvepositsiooni parandus maksutõusude kaudu, viidates nende ebapopulaarsusele ja ajaloolisele vastuseisule.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Ainus puudutatud sotsiaalne teema on ühiskondlik konsensus maksude osas, kus kõneleja väidab, et ühiskonnad on ajalooliselt maksutõusudele vastu. Ta märgib, et see vastumeelsus on nii tugev, et maksuküsimusi ei lubata sageli rahvahääletusele panna. Muid sotsiaalküsimusi ei käsitleta.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõul (737 SE) ja sellega seotud pikaajalisel eelarvestrateegial. Kõneleja tegutseb eelnõu kriitilise oponendina, nõudes valitsuselt selgitusi tulevaste fiskaalmeetmete ja puudujäägi katmise plaanide osas.
2 Analüüsitud kõnesid