Istungi profiil: Priit Sibul
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-11-13
Poliitiline positsioon
Kõneleja on tugev opositsionäär, kes kritiseerib valitsuse tegevust riigikaitse rahastamise ebapiisavuse ja sotsiaalkärbete pärast. Peamised teemad on riigikaitsekulude tegelik defitsiit ja regionaalpoliitika ebaõnnestumine, eriti ääremaade asutuste sulgemine. Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust rahva petmises ja ebakindluse loomises.
13 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi riigikaitse rahastamise ja eelarveprotsesside osas, viidates konkreetsetele protsentidele (2%, 3%, 0,25%) ja summadele (1,6 miljardit, 75 miljonit). Ta kasutab ajaloolisi võrdlusi (1937–1939 kaitsekulud) ja tsiteerib rahvusvahelisi sõjaväejuhte (kindral Cavoli, kindral Hodges). Samuti on ta kursis sotsiaalpoliitika detailidega, nagu vanemahüvitise ülempiir ja hooldereformi rahastamise vaidlustamine omavalitsuste poolt.
13 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on väga kriitiline ja võitluslik, kasutades tugevaid emotsionaalseid kujundeid ja metafoore, nagu valitsuse võrdlemine "alkohoolikust pojaga", kes võtab emalt viimast. Ta rõhutab tungivust, viidates demograafilisele kriisile ja ajaloolisele ohule (1939. aasta hilinemine). Ta ühendab loogilised argumendid (eelarveandmed, inflatsioon) teravate süüdistustega valitsuse kahepalgelisuses ("vorm ongi sisu").
13 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungitel, esitades korduvalt küsimusi riigikaitse ja eelarve teemadel ning tehes tugevaid seisukohavõtte eelnõude teisel lugemisel. Ta osaleb aktiivselt protseduurilistes küsimustes, paludes Isamaa fraktsiooni nimel hääletada muudatusettepanekute poolt.
13 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kõneleja on teravalt vastu valitsuskoalitsioonile, eriti Reformierakonnale, süüdistades neid pühade väärtuste (vanemahüvitis) ründamises ja valijate petmises. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (kärped, riigikaitse rahastamine) kui ka protseduuridele (ebaselge eelarvemenetlus). Ta kasutab isiklikke rünnakuid, viidates Kaja Kallase valimisreklaamile ja väites, et inimesed on nüüd "kindlas haardes".
13 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tegutseb selgelt Isamaa fraktsiooni esindajana, paludes hääletada fraktsiooni muudatusettepanekute poolt. Ta pöördub regionaalsete probleemide lahendamiseks koalitsioonisaadikute (Andrus Seeme, Igor Taro) poole, kuid väljendab kahtlust nende tegeliku mõjuvõimu osas. Üldiselt on ta valitsuse poliitika suhtes leppimatu.
13 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõnelejal on väga tugev regionaalne fookus Põlvamaal ja Kagu-Eestil. Ta seisab vastu Põlva asutuste (SKA esindus, kohtumaja, registriteenused) sulgemisele ja nõuab investeeringuid Põlva lasketiiru. Ta kritiseerib riiki ääremaalt lahkumise eest, pidades seda riigikaitse kontekstis õõnsaks.
13 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on kriitiline valitsuse eelarve tasakaalustamise püüdluste suhtes, eriti kui see toimub sotsiaalkärbete ja perede arvelt. Ta rõhutab, et maksutõusud ja kärped ei ole toonud oodatud kasu riigikaitsele, vaid on hoopis vähendanud inimeste toetust riigikaitse rahastamisele. Ta vastustab vanemahüvitise ülempiiri alandamist ja pensionäride toetuste äravõtmist.
13 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja väljendab sügavat muret rahvastikukriisi pärast, viidates sündimuse langusele alla 10 000. Ta on kindlalt vastu vanemahüvitise ülempiiri kärpimisele, nähes selles perede kindlustunde vähendamist. Samuti kritiseerib ta hooldereformi ebapiisavat rahastamist ja sellega seotud nõuete muutmist.
13 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja peamine seadusandlik fookus on riigieelarve seaduse ja sellega seotud sotsiaalkärbete eelnõude vastustamine. Ta on aktiivne muudatusettepanekute toetaja (Isamaa fraktsiooni poolt), mille eesmärk on kaitsta sotsiaaltoetusi ja regionaalseid investeeringuid. Ta on eelkõige vastustaja rollis, püüdes takistada valitsuse kärpeid.
13 Analüüsitud kõnesid