Istungi profiil: Priit Sibul
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-03-05
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevuse ja võimekuse suhtes, eriti seoses koolivõrgu reformi ja ressursside ebapiisavusega. Kriitika keskendub konkreetsete poliitikate (pearahamudel, õppimiskohustus) ebaefektiivsusele ja ebavõrdsusele, nõudes praktilisi ja rahastatud lahendusi, mitte "sõnade vahetamist". Kõneleja peab oluliseks Eesti haridussüsteemi väärtustamist, hoiatades reformide käigus "lapse koos pesuveega välja heitmise" eest.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust hariduspoliitika valdkonnas, käsitledes detailselt pearahamudeli probleeme, koolivõrgu planeerimist ja õpilaste väljalangemise sotsiaal-majanduslikke põhjuseid. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat (pearahamudel, koolikohustus, riigigümnaasiumid, sisehindamine) ja tuuakse näiteid ebaõnnestunud rakendamisest (Ida-Virumaa lisatasud, Põlva koolivõrk). Ekspertiis rõhutab vajadust personaalsemate, "rätsepalahenduste" järele tsentraliseeritud lähenemise asemel.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline, kuid teravalt kriitiline ja skeptiline, kasutades iroonilisi ja rahvalikke metafoore (nt "Potjomkini küla", "spungi otsimine", "Havi käsul, minu tahtel: ahi, sõida!"). Kuigi kõneleja tunnustab parlamendi sisulise arutelu väärtust, on toon ministeeriumi tegevuse suhtes dismissiivne ja rõhutab loogilist argumentatsiooni ning ressursside puudumist. Kõne on formaalne, kuid sisaldab isiklikku näidet (kunagine pinginaaber) emotsionaalse apelli lisamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt täiskogu istungitel, esitades ministrile spetsiifilisi küsimusi ja osaledes sisulises arutelus haridusteemadel. Tegevusmustrid viitavad põhjalikule ettevalmistusele ja soovile tekitada sisulist debatti parlamendis.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Haridus- ja Teadusministeeriumi vastu, süüdistades neid võimekuse puudumises (nt akadeemik Aaviksoo palkamine põhiteema lahkamiseks) ja reformide ebapiisavas rahastamises. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, eriti seoses koolikohustuse asendamise ja ebaõiglase rahastamismudeliga.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja väärtustab sisulist arutelu parlamendis, märkides, et sellist pinda on harva, mis viitab soovile konstruktiivseks dialoogiks. Samas puudub otsene viide kompromisside otsimisele või koostööle valitsusega, keskendudes pigem ministeeriumi vigade esiletoomisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on suunatud Ida-Virumaa eestikeelsele haridusele ülemineku probleemidele, eriti õpetajate lisatasude maksmata jätmisele. Samuti tuuakse näiteks Põlva koolivõrgu korraldamise keerukust, rõhutades vajadust kohandatud lahenduste järele tsentraalse lähenemise asemel.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad maksumaksja raha võrdsele ja mõistlikule kasutamisele hariduses, vastandudes praegusele pearahamudelile, mis tekitab ebavõrdsust koolide omandivormi alusel. Nõutakse täiendavat ressurssi ja toetust süsteemi, et lahendada väljalangemise probleeme, mitte ainult sõnu vahetada.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne fookus on hariduse kättesaadavusel ja sotsiaal-majanduslikust taustast tingitud ebavõrdsusel, mis praagib õpilasi gümnaasiumikatsetel süsteemist välja. Kõneleja nõuab täiendavat ressurssi, tähelepanu ja tuge, et aidata kaduma läinud õpilasi ja vältida koolikohustuse eiramist. Samuti rõhutatakse vajadust usaldada koole ja koolijuhte sisehindamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud haridusreformide kriitilisele hindamisele, eriti koolikohustuse asendamisele õppimiskohustusega ja koolivõrgu korrastamisele. Kõneleja on pigem algatatud reformide kriitiline hindaja ja vastane, kes seab kahtluse alla nende teostatavuse ja rahastamise.
2 Analüüsitud kõnesid