Päevakorra profiil: Priit Sibul
Keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (397 SE) esimene lugemine
2024-05-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht keskendub tugevalt eesti keele positsiooni kaitsmisele ja rahvusliku identiteedi säilitamisele, väljendades muret, et vabadus võib keelele üle jõu käia. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades vajadust kontrollida nii vene kui ka inglise keele kasvu ning reguleerida tööjõuturule sisenevate välismaalaste keeleoskust. Kõneleja toetab tugevat riiklikku sekkumist keelekontrolli tagamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi keelepoliitika ajaloolisest kontekstist, viidates Rein Taagepera analüüsile keele säilimise teemal. Tal on spetsiifiline huvi tööjõuturu reguleerimise, töökäte puuduse ja Keeleameti kontrollivõimaluste vastu seoses madalama kvalifikatsiooniga teenindussektoriga (nt taksojuhid ja rattakullerid).
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne ja intellektuaalne, kasutades ajaloolisi ja akadeemilisi viiteid (Taagepera) olukorra tõsiduse rõhutamiseks. Toon on murelik ja kohati pessimistlik, eriti seoses keele säilimisega, ning sisaldab irooniat madala kvalifikatsiooniga töökohtade "innovatsioonina" kirjeldamise suhtes.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osales aktiivselt Keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu esimesel lugemisel, esitades ettekandjale kaks sisulist küsimust. Tegevusmuster viitab fookusele seadusandluse detailidele ja selle rakendamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud olemasolevale olukorrale, kus keelekontroll tööjõuturul on olematu või väga väike, ning valitsuse retoorikale, mis kirjeldab lihtsaid ameteid (nt taksojuhtimine) eksitavalt innovatsioonina. Otsest poliitilist vastast ei nimetata, kuid kritiseeritakse süsteemset kontrolli puudumist.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on viisakas ja küsitlev, suunatud ettekandjalt selgituste saamisele eelnõu mõju ja ulatuse kohta. Kõneleja püüab mõista, kas pakutud seadusemuudatused lahendavad tuvastatud probleemid.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja viitab küll Tartus toimunud vestlusele, kuid tema fookus on laiemalt riiklikul keelepoliitikal, rahvuslikul identiteedil ja üleriigilise tööjõuturu reguleerimisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated rõhutavad vajadust reguleerida tööjõuturgu seoses töökäte puudusega ja sisserändajate kontrollimatu sisenemisega teenindussektorisse. Kõneleja kritiseerib olukorda, kus välisüliõpilased siirduvad keeleoskust nõudmata töökohtadele, ning nõuab rangemat kontrolli.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne küsimus on eesti keele säilitamine ja tugevdamine, mida nähakse ohustatuna nii vene kui ka inglise keele leviku tõttu. See on seotud ka sisserändajate integreerimise ja nende keeleoskuse kontrollimisega tööjõuturul, eriti teenindusvaldkonnas.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise eelnõul (397 SE). Prioriteet on tagada, et eelnõu annaks Keeleameti inspektoritele reaalsed volitused kontrollida keelenõuete täitmist transpordi- ja teenindussektoris.
2 Analüüsitud kõnesid