Päevakorra profiil: Priit Sibul
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE) esimene lugemine
2024-04-30
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline Justiitsministeeriumi seadusloome protseduuride suhtes, heites ette ebajärjekindlust mõjuanalüüside ja väljatöötamiskavatsuste nõudmisel. Kõneleja seab kahtluse alla trahvide tõstmise eesmärgi, keskendudes valitsuse tegevuse läbipaistvusele ja põhjendatusele. Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse ebaefektiivsusele, eriti võrreldes spordimanipulatsioonide teemaga, mis nõuab pikka ettevalmistust, samas kui trahvide tõstmine surutakse läbi ilma mõjuanalüüsita.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja omab detailset teadmist seadusloome protseduuridest, kasutades täpselt termineid nagu "mõjuanalüüs" ja "väljatöötamiskavatsus". Ekspertiis hõlmab karistusõiguse (trahvid, spordimanipulatsioonid) ja menetluskulude katmise finantsloogika küsimusi. Teadmised põhinevad otsesel osalemisel komisjonitöös, viidates korruptsioonivastase erikomisjoni aruteludele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline ja küsitlev, keskendudes loogilistele vastandustele (trahvide kiire tõstmine vs. spordimanipulatsioonide pikk menetlus) valitsuse tegevuse ebajärjekindluse paljastamiseks. Toon on formaalne ja nõuab ministrilt konkreetseid protseduurilisi ja eesmärgipõhiseid selgitusi, rõhutades maksumaksja arusaadavust õigusloome eesmärkidest.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne komisjonitöös ja seadusloome järelevalves, viidates osalemisele korruptsioonivastase erikomisjoni istungil eelmisel päeval. Muster näitab otsest ja kiiret reageerimist ministeeriumi tegevusele ja eelnõude menetlemisele Riigikogu saalis.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Justiitsministeeriumi ja ministri tegevuse vastu, heites ette eelnõu (415 SE) kiirkorras menetlemist ilma nõutava mõjuanalüüsita. Vastuseis on protseduuriline ja poliitiline, keskendudes valitsuse valikute põhjendamatusele ja ebajärjekindlusele seadusloome prioriteetides.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid ebapiisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklikul seadusloomel (Karistusseadustiku muutmine) ja keskvalitsuse ministeeriumide (Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium) tegevusel. Regionaalne või kohalik fookus puudub.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad fiskaalsele loogikale ja läbipaistvusele, seades kahtluse alla põhjenduse, et trahvid peavad katma menetluskulud. Kõneleja rõhutab, et avalik sektor on niigi maksumaksja rahastatud, mistõttu trahvide tõstmise põhjendamine menetluskuludega on lihtsale maksumaksjale arusaamatu ja küsitav.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest teemadest käsitletakse karistusõigust (trahvide tõstmine) ja korruptsioonivastast võitlust spordimanipulatsioonide kontekstis. Neile teemadele lähenetakse eelkõige seadusloome ja menetlusliku järjekindluse seisukohast, mitte laiemalt sotsiaal-eetilises raamistikus.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Karistusseadustiku muutmise eelnõu (415 SE) kritiseerimine, rõhutades selle menetluslikke puudujääke, nagu mõjuanalüüsi puudumine. Samuti tõstatatakse vajadus kiirendada spordimanipulatsioonidega seotud seadusloomet, mis on ebamõistlikult takerdunud väljatöötamiskavatsuste nõudesse.
2 Analüüsitud kõnesid