Päevakorra profiil: Priit Sibul
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimene lugemine
2025-10-07
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub 2026. aasta riigieelarve eelnõu detailide ja vastuolude kriitilisele analüüsile, eriti transpordivaldkonnas. Kõneleja seab kahtluse alla eelarve täpsuse (Elron, ühistranspordi baasrahastus) ja kritiseerib potentsiaalset rahalist ebaefektiivsust, tuues näiteks Tartu–Riia rongiliikluse kõrge kulu võrreldes reisijate arvuga. Positsioon on selgelt poliitika- ja tulemuspõhine, nõudes valitsuselt selgust ja vastutust.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles tugevat asjatundlikkust ühistranspordi ja raudteefinantseerimise alal, tsiteerides konkreetseid summasid (nt 48,5 miljonit Elronile) ja dokumente (RES, seletuskirja lisa 3). Ta esitab detailseid võrdlusi kulude ja reisijate arvu vahel ning kasutab spetsiifilist eelarveterminoloogiat ("baasrahastus," "dotatsioon," "kahjumi kompenseerimine"). Ekspertiis on suunatud eelarveandmete ja programmide vaheliste vastuolude tuvastamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja andmepõhine, struktureeritud otseste ja spetsiifiliste küsimuste esitamisele ministrile. Toon on uuriv ja väljakutsuv, keskendudes loogilistele apellidele ja faktiliste ebakõlade esiletoomisele. Kõneleja säilitab professionaalse hoiaku, nõudes samal ajal vastutust ja selgitusi.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster näitab aktiivset osalemist Riigikogu istungil riigieelarve seaduse eelnõu esimesel lugemisel. Kõneleja kasutab aega konkreetsete ja detailsete küsimuste esitamiseks valitsuse eelarveprioriteetide ja numbrite kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud valitsuse ja konkreetsete ministrite (Terras, Rahandusminister) tegevuse vastu, keskendudes poliitika ja eelarve täitmise ebatäpsustele. Eelkõige kritiseeritakse vastuolulisi rahastamisnumbreid ja ebaefektiivseid projekte (Tartu–Riia rong), kuid rünnakud on faktipõhised ja protseduurilised, mitte isiklikud.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõned on struktureeritud täitevvõimu (ministri) otsesele küsitlemisele eelarve detailide osas, mis on olemuselt kontrolliv. Puuduvad viited koostöö otsimisele, kompromissivalmidusele või erakondadeülesele tegevusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus hõlmab nii riiklikku transporditaristut (Elron, Eesti Raudtee) kui ka konkreetseid kohalikke huve. Raplamaa ühistransporti tuuakse esile kui näidet, mille reisijate arv on oluliselt suurem kui rahvusvahelisel Tartu–Riia rongiliiklusel, viidates regionaalse tasakaalu küsimusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated rõhutavad riigieelarve täpsust ja kulutuste efektiivsust, seades kahtluse alla dotatsioonid, mille tasuvus on madal (Tartu–Riia rong). Kõneleja on mures riigi poolt Eesti Raudtee kahjumi kompenseerimise jätkusuutlikkuse pärast ja nõuab selgust eelarvestrateegia dokumentide kooskõlas.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Andmeid ebapiisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) detailsele kontrollile. Kõneleja tegutseb eelarve täpsuse ja transpordiprogrammide rahastamise selgitamise algatajana, keskendudes eelkõige dotatsioonide ja kahjumi kompenseerimise ridadele.
2 Analüüsitud kõnesid