Päevakorra profiil: Priit Sibul
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) esimene lugemine
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv põhiseaduse muutmise eelnõule (536 SE), mis puudutab valimisõiguse andmist määratlemata kodakondsusega isikutele ja kolmandate riikide välismaalastele. Eelnõu kritiseeritakse ratsionaalsuse puudumise ja võimaliku sotsiaaldemokraatide soovitud "meelsuskontrolli" sissekirjutamise ohu tõttu. Fookus on poliitika- ja väärtuspõhine, seades kahtluse alla seadusemuudatuse tegelikud eesmärgid.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab detailset teadmist põhiseaduse muutmise eelnõu struktuurist, viidates konkreetsetele lausetele ja paragrahvidele. Ekspertiis keskendub valimisõiguse regulatsioonile, eristades selgelt kodakondsuseta isikuid, EL-i kodanikke, NATO riikide kodanikke ning erinevaid kolmandaid riike (nt Türgi vs Norra, Šveits).
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline, küsitlev ja nõudlik, väljendades rahulolematust vastuste puudumisega ("ei saanud mingit mõistlikku vastust"). Kasutatakse formaalset keelt ja rõhk on loogilisel argumentatsioonil ning protseduurilisel kontrollil, tuues esile vastuolud algatajate väidetes.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmeid on ebapiisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastasseis on suunatud eelnõu algatajatele, eriti sotsiaaldemokraatidele, keda seostatakse sooviga kehtestada valijate suhtes "meelsuskontroll". Kriitika on intensiivne ja keskendub eelnõu ebaloogilistele valikutele (nt miks on vajalik hääleõigus Türgi, aga mitte Norra kodanikele) ja põhjendamatule ühetaolisuse loomisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja keskendub eelnõu algatajatevaheliste arutelude ja põhjenduste intensiivsele kontrollimisele, küsides detailselt, kuidas arutelud teatud valikute (nt riikide eelistamine) juurde jõudsid. Puuduvad andmed kõneleja enda koostöövalmiduse või kahepoolsete läbirääkimiste kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul põhiseaduslikul tasandil ja rahvusvahelistel võrdlustel, mis puudutavad kolmandate riikide kodanike valimisõigust (nt Türgi, Norra, Šveits). Puudub kohalik või regionaalne rõhuasetus.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid on ebapiisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on kodakondsuseta isikute ja kolmandate riikide välismaalaste valimisõigus kohalikel valimistel. Kõneleja väljendab muret selle õiguse põlistamise ja ühetaoliseks muutmise pärast, rõhutades samuti ohtu, et sotsiaaldemokraadid soovivad kehtestada poliitilise meelsuse kontrolli.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) vastustamisel, mis puudutab valimisõiguse laiendamist. Kõneleja tegutseb eelnõu kriitilise oponendina, keskendudes sellele, kas meelsuskontrolli sätteid kirjutatakse olemasolevatesse või uutesse seadustesse.
2 Analüüsitud kõnesid