Päevakorra profiil: Priit Sibul
2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) teine lugemine
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevale vastuseisule valitsuse eelarvepoliitikale, eriti riigikaitse rahastamise ja regionaalpoliitika osas. Kõneleja kritiseerib teravalt kaitsekulude kärpeid ja valitsuse retoorikat (3% SKT-st), pidades seda absoluutarvudes ebapiisavaks ja eksitavaks. Samuti rõhutatakse riigi lahkumist ääremaalt (Põlva näitel) ja eelarve menetlemise läbipaistmatust, rõhutades, et "vorm ongi sisu".
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigikaitse rahastamise ja eelarveprotsesside osas, kasutades detailseid statistilisi andmeid ja viiteid (nt 1,6 miljardit, 400 miljonit kärpeid). Esitatakse teadmisi NATO kaitsevõime puudujääkide, Ukraina toetuse rahastamise ning regionaalsete investeeringute (lasketiirud, SKA) kohta. Samuti tuuakse võrdluseks ajaloolisi andmeid Eesti kaitsekulude kohta (1937–1939).
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, kriitiline ja kohati emotsionaalne, kasutades väljendeid nagu "õudne nöök" ja "pentsikult". Kõneleja rõhutab, et "vorm ongi sisu", kritiseerides eelarve läbipaistmatust, ning toetab oma väiteid nii konkreetsete rahaliste andmete kui ka isiklike näidete (veteransportlane, kindralite tsitaadid) abil. Toon on valdavalt süüdistav ja pakiline, nõudes vähem juttu ja rohkem tegusid.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne riigieelarve menetlemisel, esitades korduvaid küsimusi ja viidates varasematele tegevustele (nt rahandusministrilt abi palumine esimesel lugemisel). Muster näitab keskendumist seadusandlikule kontrollile ja eelarve aruteludele, eriti kaitsekulude ja regionaalsete investeeringute teemal.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja selle juhid (peaminister Michal, kaitseminister), keda süüdistatakse riigikaitse kärpimises ja avalikkuse eksitamises maksutõusude eesmärkide osas. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust "topelt kahju" tekitamises riigikaitsele ja Põlva piirkonna hülgamises. Kritiseeritakse ka sotsiaaldemokraadist kolleegi Anti Allast Võru lasketiiru teemal.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja pöördub otseselt Põlvamaalt valitud koalitsioonisaadikute (Andrus Seeme, Igor Taro) poole, paludes neil sekkuda Põlva asutuste sulgemise küsimuses, mis viitab apellatsioonile regionaalse koostöö nimel. Üldiselt on stiil vastanduv, kritiseerides nii koalitsiooni kui ka opositsioonipartei (sotsiaaldemokraatide) tegevust regionaalprojektide osas.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on väga tugev Kagu- ja Lõuna-Eestil, eriti Põlval. Kõneleja seisab Põlva lasketiiru investeeringu eest ja vastustab teravalt SKA esinduse ning kohtumaja sulgemist, rõhutades, et riik ei tohiks esimesena ääremaalt lahkuda. Regionaalseid probleeme kasutatakse valitsuse eelarveprioriteetide õõnsuse illustreerimiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad valitsuse eelarveprioriteetide kritiseerimisele, märkides, et riigieelarve hüppelise kasvu juures läheb enamik rahast muudele valdkondadele, mitte kaitsele. Kõneleja vastustab maksutõuse, mis on õigustatud riigikaitsega, kuna need vahendid ei loo tegelikke täiendavaid võimekusi, vaid katavad varasemaid defitsiite. Kriitika puudutab ka majanduslanguse mõju kaitsekuludele.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Not enough data.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõul, mille suhtes kõneleja on tugev vastane. Prioriteedid hõlmavad riigikaitse rahastamise puudujääkide ja regionaalsete investeeringute (Põlva lasketiir) küsimuste tõstatamist ning eelarve menetlemise läbipaistvuse nõudmist. Kõneleja vaidlustab ka laiapindse riigikaitse maksu eesmärgipärasuse.
3 Analüüsitud kõnesid