Istungi profiil: Helir-Valdor Seeder

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

2025-02-12

Poliitiline positsioon
Tugev ja laiaulatuslik opositsioon valitsusele, keskendudes valitsuse juhtimiskvaliteedi puudulikkusele ja usalduse puudumisele parlamendi ja ühiskonna vastu. Kõige teravamad seisukohad puudutavad põhiseaduse muutmist (hääleõiguse küsimus) ja ebaõiglast maksupoliitikat (automaks). Seisukoht on selgelt tulemuspõhine ja väärtuspõhine, nõudes valitsuse umbusaldamist ja uue koalitsiooni moodustamist. Poliitiline raamistik on kriisikeskne, viidates "korralagedusele" kõigis valdkondades.

9 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse tõlgendamise osas, viidates konkreetsele paragrahvile (§ 134) ja varasemale praktikale (Sven Sesteri umbusaldamine 2017). Ta on kursis hariduspoliitika detailidega, nagu kutsehariduse üleviimine neljale aastale ja Maarjamaa kooli ümberkorraldused. Samuti kasutab ta statistikat, viidates 146 000 pensionäri pensioni vähenemisele jaanuaris.

9 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on valdavalt kriitiline, süüdistav ja tungiv, eriti valitsuse tegevuse kirjeldamisel, kasutades väljendeid nagu "ligadi-logadi, killadi-kolladi". Kasutatakse nii loogilisi argumente (kodukorra tõlgendamine, liitlaste sõnum) kui ka emotsionaalseid apelle (pensionäride ja HEV laste arvelt kokkuhoidmine). Kõneleja kasutab retoorilisi küsimusi ja teravaid repliike, süüdistades valitsust "troika laadis" otsuste tegemises enne debatti.

9 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on istungil väga aktiivne, esitades korduvalt protseduurilisi küsimusi umbusaldamise arutelu ajastuse kohta ja pidades pika, kaheksaminutilise ettekande valitsuse umbusaldamise toetuseks. Tema tegevusmuster näitab keskendumist parlamendi töökorra jälgimisele ja valitsuse laiaulatuslikule kritiseerimisele. Ta viitab ka varasemale tegevusele, kus opositsioon on teinud ettepanekuid demograafia probleemkomisjoni loomiseks.

9 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on peaminister Michal, Reformierakond ja valitsuskoalitsioon tervikuna, keda süüdistatakse parlamendi ja ühiskonna mittetrustimises. Kriitika on nii protseduuriline (kodukorra tõlgendamine) kui ka poliitiline (korralagedus, ebaõiglased maksud, perepoliitika puudumine). Kõneleja kritiseerib ka siseministri "imelikke avaldusi" ja justiitsministri algatusi vangide importimise osas. Kompromiss on välistatud, kuna nõutakse valitsuse umbusaldamist ja uue koalitsiooni moodustamist.

9 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja näitab üles soovi parteiüleseks koostööks olulistes küsimustes, viidates vajadusele leida ühine joon demograafia küsimuses ja kritiseerides valitsust sellekohase probleemkomisjoni loomise tagasilükkamise eest. Ta rõhutab, et Isamaa fraktsioon otsib uut lahendust ja parema koalitsiooni moodustamise võimalust praeguses parlamendikoosseisus. Valitsusega koostöövalmidus puudub täielikult.

9 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikel strateegilistel teemadel (energeetika, riigikaitse, põhiseadus). Regionaalne fookus ilmneb automaksu kritiseerimisel, rõhutades selle ebaõiglust maal hajaasustuses elavate inimeste suhtes, kellel puudub ühistranspordi alternatiiv. Samuti mainitakse Tallinna tasuta ühistranspordi hüve puudumist maapiirkondades.

9 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on tugevalt fiskaalse distsipliini pooldaja, kritiseerides valitsust suutmatuse eest viia pikaajalised kulud tuludega kooskõlla. Ta on teravalt vastu automaksule, nimetades seda kõige ebaõiglasemaks maksuks pärast iseseisvuse taastamist, kuna see lööb lastega peresid ja maaelanikke. Samuti kritiseeritakse pensionäride arvelt kokkuhoidmist ja inflatsiooni mõju raha väärtusele.

9 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja keskendub hariduspoliitika (HEV laste koolide ühendamine ilma asjaosalistega läbi rääkimata) ja demograafia/perepoliitika kriisidele, süüdistades valitsust rekordiliselt madala sündimuse ignoreerimises. Ta rõhutab sisemist turvalisust seoses hääleõiguse küsimusega ja kritiseerib põhiseaduse muudatust, mis põlistab kodakondsuseta isikute hääleõiguse. Pensionäride sissetulekute vähenemist käsitletakse sotsiaalse ebaõiglusena.

9 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine fookus on valitsuse algatatud põhiseaduse muutmise eelnõu vastustamisel, kuna see võtab hääleõiguse liitlasriikide (Šveits, Jaapan, Austraalia) kodanikelt, põlistades samas kodakondsuseta isikute hääleõiguse. Samuti kritiseeritakse valitsuse tegevusetust ja otsuste tegemist enne oluliste seaduste (Kliimaseadus, energeetika arengukava) parlamendile esitamist.

9 Analüüsitud kõnesid