Istungi profiil: Helir-Valdor Seeder
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-05-15
Poliitiline positsioon
Poliitik on tugevalt vastu arutatavale eelnõule, mis reguleerib pealekaebamist, rõhutades selle negatiivset mõju ühiskondlikule moraalile ja Eesti ajaloolisele mälule. Seisukoht on ajendatud nii väärtuspõhistest argumentidest (ajalooline trauma) kui ka praktilistest muredest (bürokraatia kasv). Ta rõhutab, et sellist eelnõu Eesti riik ja rahvas praeguses olukorras kindlasti ei vaja.
1 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust Eesti ajaloolise mälu ja küüditamise teemal, tuues näiteks Mulgimaa korrelatsiooni pealekaebajate arvu ja kannatuste vahel. Samuti on ta kursis seadusandluse menetluslike aspektidega, kritiseerides muudatusettepanekute kokkusidumist ja direktiivi ülevõtmise ulatuse laiendamist. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "direktiivi ülevõtmine" ja viitab arhiivimaterjalidele.
1 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on kriitiline ja otsene, kasutades nii emotsionaalseid apelle (viited ajaloolisele valule ja ühiskondliku moraali laostumise ohule) kui ka loogilisi argumente (menetluslikud vead, bürokraatia kasv). Toon on koalitsiooni suhtes terav, süüdistades neid asjalikumate sõnavõttude ignoreerimises ja kurtidele kõrvadele rääkimises. Ta rõhutab, et lõpphääletusel on tegemist "mustvalge valikuga".
1 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on jälginud Euroopa Parlamendi kandidaatide väitlusi rahvusringhäälingus ja teistes kanalites, märkides nende ühist soovi bürokraatiat vähendada. Ta viitab ka eelnõu menetlemise pikale ajaloole läbi mitme Riigikogu koosseisu.
1 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni vastu, keda süüdistatakse sisuliste argumentide ignoreerimises ja halva menetluspraktika jätkamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitika sisule (moraali laostumine) kui ka menetluslikele probleemidele (Kodu- ja töökorra seadusega vastuolu). Lõpphääletusel on kompromiss välistatud, kuna fraktsioon hääletab eelnõu vastu.
1 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab Isamaa fraktsiooni ühtset vastuseisu eelnõule. Ta viitab varasemale Isamaa tegevusele eelmises koosseisus, kus fraktsioon valitsuskoalitsiooni liikmena pidurdas edukalt sama eelnõu menetlemist, näidates valmisolekut fraktsioonisisest mõju kasutada.
1 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja toob esile Mulgimaa, rõhutades selle piirkonna ajaloolist seost küüditamise ja pealekaebamisega, et illustreerida eelnõu potentsiaalset negatiivset mõju. Mulgimaad nimetatakse küüditamise ajal enim kannatanud piirkonnaks Eestis.
1 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Poliitik on tugevalt bürokraatia kasvu vastu, kritiseerides eelnõud kulutuste suurendamise ja ettevõtjate ning kohalike omavalitsuste koormamise eest. Ta toetab üldist bürokraatia vähendamise eesmärki, märkides, et uus seadus liigub soovitud suunale vastupidiselt.
1 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on pealekaebamise ajalooline valus kogemus ja selle seos küüditamisega, hoiatades ühiskondliku moraali laostumise ohu eest. Ta rõhutab, et Eesti ajaloolises mälus on pealekaebamine väga valus ja fataalne kogemus.
1 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Põhiline seadusandlik fookus on vastuseis eelnõule, mis loob täiendava pealekaebamisliini ja suurendab bürokraatiat. Kõneleja on aktiivne vastane, kritiseerides nii eelnõu sisu (direktiivi laiendatud ülevõtmine) kui ka menetluslikku ebakorrektsust (muudatusettepanekute kokkusidumine Kodu- ja töökorra seaduse vastaselt).
1 Analüüsitud kõnesid