Päevakorra profiil: Helir-Valdor Seeder
Arupärimine hariduslike erivajadustega laste koolide liitmise kohta (nr 684)
2025-02-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt skeptiline hariduslike erivajadustega laste koolide liitmise reformi suhtes, rõhutades protseduurilisi puudujääke ja informatsioonivaegust. Kriitika on suunatud reformi efektiivsuse ja läbipaistvuse puudumisele, eriti kohalike omavalitsuste ja lapsevanemate ebapiisavale kaasamisele. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja protseduuripõhine, nõudes terviklikku lahendust enne edasiliikumist.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi hariduslike erivajadustega laste koolivõrgustikust, tuues esile konkreetseid näiteid Viljandimaa koolide (Ämmuste, Kaare, Lahmuse) erinevast staatusest ja rahastamisest. Ta on kursis koolijuhtide sisulise töökoormuse, abipersonali puuduse ja kaasava hariduse rakendamise probleemidega. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "juhtivkool" (Kammeri Kool) ja viidatakse Euroopa raha kasutamise tingimustele.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja küsitlev, väljendades sügavat muret ja skeptilisust ("minus see ausalt öeldes usku väga ei suurendanud"). Kasutatakse retoorilisi küsimusi ja paralleele (nt energeetikateema käsitlus valitsuses ja Brüsseli suhtumine liikmesriikidesse) protseduuriliste vigade rõhutamiseks. Tone on kriitiline, kuid palub ministril mitte võtta seda lihtsalt destruktiivse kriitikana.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivselt kogunud tagasisidet kohalikelt omavalitsustelt ja lapsevanematelt ning külastanud Viljandimaa ja Järvamaa koole (Nurme Koolis ja Ämmuste Koolis). See näitab otsest kohapealset tegevust ja ettevalmistust arupärimiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastasseis on suunatud Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevusele, kritiseerides teravalt otsuste langetamist enne kohalike omavalitsuste ja teiste osapooltega läbirääkimisi. Protseduurilist kriitikat võimendab võrdlus valitsuse energeetikapoliitika käsitlusega, kus otsused langetatakse enne arutelu. Kriitika on suunatud ka väidetavale ebaefektiivsusele ja informatsioonivaegusele.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid ebapiisavalt.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Väga tugev regionaalne fookus on Viljandimaal, kus analüüsitakse kolme erineva staatusega kooli (Ämmuste, Kaare, Lahmuse) keerulist olukorda. Rõhutatakse vajadust lahendada maakonna haridusvõrk tervikuna, mitte vaadata ainult riigikoolide rida. Mainitakse ka Järvamaad seoses koolikülastustega.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad keskenduvad maksumaksja raha otstarbekale kasutamisele ja kahtleb reformiga saavutatavas juhtimise efektiivsuses, kuna koolid jäävad füüsiliselt seitsmesse kohta. Eelistab terviklikku lähenemist rahastamisele, rõhutades, et nii riigi kui ka omavalitsuse kaudu tulev raha on maksumaksja raha. Juhtimise tsentraliseerimist peetakse kunstlikuks.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on hariduslike erivajadustega laste hariduspoliitika, väljendades tugevat skeptilisust kaasava hariduse mudeli õnnestumise suhtes tavakoolides. Rõhutatakse spetsialiseeritud erikoolide olulisust ja vajadust riikliku poliitika järele, mis määratleks erikoolide rolli ja tuleviku.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud ministeeriumi algatatud koolivõrgu reformi (seitsme erikooli liitmine) kriitilisele hindamisele ja edasise protsessi peatamisele või ümbersuunamisele. Nõutakse vastuseid ja terviklikku strateegiat enne reformiga jätkamist, eriti mis puudutab KOV-ide haldusalas olevaid analoogseid koole.
3 Analüüsitud kõnesid