Päevakorra profiil: Helir-Valdor Seeder
Istungi rakendamine
2025-09-04
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt oponeeriv, keskendudes Riigikogu juhatuse ja valitsuse tegevuse juriidilisele ja protseduurilisele kritiseerimisele, rõhutades õigusriigi põhimõtete rikkumist. Peamised sisulised teemad on sisejulgeolek ja rahvuslik identiteet, eriti kolmandate riikide kodanike hääleõiguse ja kodakondsuse küsimused. Raamistik on valdavalt väärtuspõhine ja protseduuriline, süüdistades juhatust võimu kuritarvitamises ja sisulise debati vältimises.
68 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib erakordset asjatundlikkust Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning põhiseaduse tõlgendamisel. Ta on detailitäpne protseduurilistes küsimustes, nagu muudatusettepanekute kokkusidumine, arupärimise kvalifitseerumine ja koosseisu häälteenamuse nõude rakendamine. Kriitika on sageli toetatud viidetega seadusesätetele, kommenteeritud väljaannetele ja Riigikohtu praktikale.
68 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on valdavalt kriitiline, asjalik ja kohati terav, eriti pöördumistes Riigikogu esimehe poole. Kasutab tugevaid emotsionaalseid ja juriidilisi apelle, süüdistades vastaspoolt "räiges rikkumises", "omavolis" ja "hoolsuskohustuse täitmata jätmises". Stiil on formaalne, kuid sageli ka otsene, kutsudes üles avatud arutelule ja paludes "mitte saagida oksa, mis on ühiselt [meie] all".
68 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on äärmiselt aktiivne, esinedes sageli istungite alguses päevakorra kinnitamise ja protseduuriliste küsimuste raames. Korduvad esinemised viitavad järjepidevale fookusele parlamendi töökorralduse jälgimisele ja kritiseerimisele. Esitab regulaarselt Isamaa fraktsiooni nimel eelnõusid ja arupärimisi.
68 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised kriitika sihtmärgid on Riigikogu juhatus (eriti esimees) ja valitsuskoalitsioon. Kriitika on valdavalt protseduuriline ja õiguslik, süüdistades juhatust kodu- ja töökorra seaduse valikulises tsiteerimises, eiramises ja võimu kuritarvitamises. Samuti kritiseeritakse valitsust oluliste julgeoleku- ja majandusküsimuste (nt maksutõusud, hääleõigus) vältimise eest, nõudes avatud debatti.
68 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööd otsitakse teiste opositsioonisaadikutega ja ka koalitsioonisaadikutega julgeoleku- ja identiteediteemadel, näiteks Vene kodanike hääleõiguse piiramise algatuses, mida toetas 28 saadikut erinevatest fraktsioonidest. Kutsutakse üles parteideülesele toetusele ajalooliste teemade (Suurpõgenemine) puhul. Juhatusega suhtlemisel on koostöövalmidus madal, kuna rõhutatakse juhatuse vastutust ja pädevust seadust järgida.
68 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikul ja julgeolekupoliitilisel tasandil. Ainus spetsiifiline regionaalne teema on Regionaalministri plaan luua Eestisse kunstlikke regioone, mida kõneleja teravalt kritiseerib, viidates sellele kui "oblastiteks" jagamisele ja omavalitsuste võimu vähendamisele.
68 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kriitiline valitsuse maksupoliitika suhtes, viidates "pöörasele inflatsioonile" ja majanduskriisile ning uute maksude kehtestamisele. Toetab mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamist ja kritiseerib riigieelarve menetlemist, mis on vastuolus seadustega.
68 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Tugev fookus sisejulgeolekule ja rahvuslikule identiteedile. Nõuab Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse äravõtmist kohalikel valimistel, viidates julgeolekuriskile. Toetab kodakondsuse keelenõude tõstmist B2 tasemele ja karmistaks kodakondsuse andmist korduvalt tahtlikke kuritegusid sooritanud isikutele. Samuti toetab kriminaalmenetluse seadustiku muutmist, et suurendada kodanike kaitset jälitustoimingute puhul.
68 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on parlamendi töökorra ja põhiseaduslikkuse tagamine. Algatab eelnõusid, mis puudutavad kodakondsuse seaduse muutmist (keelenõue B2, kuritegude sooritajate välistamine) ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmist (hääleõiguse piiramine kolmandate riikide kodanikele). Esitas ka eelnõu Suurpõgenemise 80. aastapäeva lipupäevaks kuulutamise kohta.
68 Analüüsitud kõnesid