Päevakorrapunktide kaupa: Stig Rästa

Retooriline stiil on soe, emotsionaalne ja motiveeriv, keskendudes inimlikkusele ja hoolivusele kui mõõtmatule väärtusele. Kõneleja kasutab tugevaid väärtuspõhiseid apelle, vastandades raha puudust tahte ja siira suhtumise väärtusega. Tone on pigem optimistlik, kuid samas rõhutatakse tegutsemise pakilisust ja vajadust olla targem, mitte küünilisem.

Retooriline stiil on formaalne ja viisakas, pöördudes lugupidavalt eesistuja ja kõneleja poole. Kõneleja esitab loogilise ja tasakaalustatud küsimuse, mis seab vastandlikud majandusargumendid (tugevus vs. risk) dialoogi, vältides emotsionaalseid apelle.

Retooriline stiil on veenev ja tungiv, rõhutades eelnõu viivitamatut lõpuleviimist ja vajadust vältida seadusandlikku vaikust. Kõneleja tasakaalustab loogilisi argumente (tehnoloogiline vajadus, seaduslik piiritlemine) emotsionaalsete apellidega, viidates isiklikule turvatundele lapsevanemana. Toon on ametlik, kuid isiklikult kaasav, rõhutades usaldust riigi vastu.

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja pakiline, pöördudes nii Riigikogu kui ka laiema avalikkuse poole. Kõne tugineb peamiselt loogilistele argumentidele ja statistilistele võrdlustele (EL-i ja Põhjamaade tasemega), struktureerides sisu probleemide ja lahenduste kaupa. Toon on tõsine, rõhutades, et tootlikkus puudutab kõigi Eesti inimeste tulevikku.

Retooriline stiil on kirglik ja veenev, kombineerides isiklikke lugusid (abikaasa kogemused, tütred) juriidiliste ja moraalsete argumentidega. Kõneleja kasutab emotsionaalset keelt, et rõhutada diskrimineerimise tõsidust ja vajadust Eesti meeste käitumise muutumise järele, kasutades näiteks väljendit "onuheinolikud naljad". Toon on üleskutsuv ja tulevikku suunatud.

Kõneleja stiil on äärmiselt formaalne, lugupidav ja protseduuriline, alustades tervitusega ("Tervist!"). Toon on kohusetundlik ja tõsine, keskendudes ametikohustuste täitmise alustamisele.