Päevakorrapunktide kaupa: Luisa Rõivas

Retooriline stiil on ametlik, kiireloomuline ja ambitsioonikas, rõhutades, et kulutused kaitsele ja tehnoloogiale on investeeringud tulevikku. Kõneleja toetub loogilistele ja strateegilistele argumentidele, kasutades samas geopoliitilist ohtu (agressiivne Venemaa) poliitiliste prioriteetide põhjendamiseks. Toon on optimistlik, kutsudes Eestit üles võtma juhtrolli.

Kõneviis on formaalne ja lugupidav, pöördudes otse ettekandja poole ("Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja!"). Stiil on analüütiline ja küsimustele orienteeritud, keskendudes loogilistele argumentidele ja poliitika mõõdetavuse nõudmisele.

Stiil on formaalne, analüütiline ja küsimusi esitav, pöördudes ministri poole lugupidavalt. Rõhk on loogilisel argumentatsioonil, keskendudes eelarve puudujäägi põhjuste selgitamisele ja riskide maandamisele. Kõneleja kasutab selget ja otsekohest keelt, nõudes strateegilist pikaajalist plaani.

Retooriline stiil on formaalne ja küsimustele orienteeritud, sobides parlamendiaruteluga ministri ettekande ajal ("Hea istungi juhataja! Hea minister!"). Toon on asjalik ja loogiline, keskendudes poliitika elluviimise detailidele ja strateegilistele rahastamisküsimustele. Emotsionaalsed apellid puuduvad, rõhk on ratsionaalsel analüüsil.

Kõneleja retooriline stiil on isiklik, sentimentaalne ja humoorikas, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle jõulude ja lapsepõlve teemadel. Formaalsus on madal ning kõne sisaldab nii eneseirooniat (viidates laulmisele kui ainsale kontserdile) kui ka otseseid vihjeid Riigikogu madalale tasemele.

Stiil on otsene ja vastanduv, reageerides eelkõnelejate väidetele ja küsimustele. Kõneleja kasutab isiklikku apellatsiooni (suurpere ema staatus) oma seisukoha sotsiaalseks legitimeerimiseks, tasakaalustades seda loogilise ja juriidilise argumendiga (viide põhiseadusele ja tervishoiu spetsiifikale).

Stiil on valdavalt formaalne ja menetluslik, keskendudes faktide ja ajakava edastamisele eelnõu pikaajalise menetluse kohta. Isiklikus plaanis väljendatakse kahetsust konsulaadi sulgemise üle, tasakaalustades emotsionaalset seisukohta pragmaatilise loogikaga otsuse hilisest arutamisest.

Retooriline stiil on väga formaalne, neutraalne ja faktipõhine. Kõneleja keskendub peamiselt menetlusliku ajaloo ja kuupäevade ettekandmisele, kasutades loogilist ja detailset lähenemist, ilma emotsionaalsete või veenvate apellideta. Toon on informatiivne ja protsessi lõpuleviimist ootav.

Retooriline stiil on formaalne ja asjalik, keskendudes menetluslikele detailidele ja komisjoni otsustele (konsensus). Vastates küsimustele, on toon viisakas ja kaitsev, suunates fookuse tagasi demokraatlikele põhimõtetele ja Välisministeeriumi pädevusele. Emotsionaalsete argumentide asemel kasutatakse loogilist põhjendust parlamendi õigusele avaldusi teha.

Stiil on formaalne ja viisakas, kasutades pöördumisi "austatud juhataja" ja "hea ettekandja". Kõne on loogiline ja analüütiline, keskendudes faktidele (võlakoorem, miinus) ning esitades konkreetse poliitilise küsimuse tasakaalueesmärgi kohta.

Retooriline stiil on emotsionaalne ja isiklik, tuginedes isiklikele kogemustele Ukrainas käimisest ja tundest, et "alati jääb kripeldama". Kasutatakse ajaloolisi viiteid ja tugevaid hinnanguid (nt Trumpi kommentaaride kohta), esitades küsimusi, mis on meelega naiivsed või provokatiivsed, et rõhutada teema pakilisust.