Täiskogu istungite kaupa: Signe Riisalo

Kõneleja näitab üles kõrget tehnilist asjatundlikkust sotsiaalhoolekande seadusandluses, eriti toimetulekutoetuse piiride, üksi elava pensionäri toetuse arvutamise valemite ja pensionisüsteemide osas. Ta kasutab konkreetseid numbrilisi andmeid (nt 200 eurot, 440 eurot) ja viitab metoodilistele uuringutele (CentAR rakendusuuringute keskus) ning institutsioonide (Sotsiaalkindlustusamet) rollile. Eraldi selgitatakse statistiliste andmete ja valitsuse määruste erinevusi toetuste arvutamisel.

Kõneleja demonstreerib kõrget asjatundlikkust sotsiaal- ja perehüvitiste valdkonnas, kasutades konkreetseid rahalisi näitajaid ja statistikat (nt 50–55 miljonit kulu, 10 miljonit indekseerimiskulu). Pidev viitamine teadlaste ja ekspertide tõenduspõhisele analüüsile (15 meedet, 7 muret) rõhutab autoriteeti ja nõudlust komplekssete lahenduste järele.

Kõneleja demonstreerib sügavat teadmist puuetega inimeste toetussüsteemidest ja nende organisatsioonide eelistustest. Eriti rõhutatakse teadmisi abivahendite hindade tõusu ja loendite muutmise teemadel ning vastuseisu kohalike omavalitsuste kaudu abi jaotamisele. Ekspertiis tugineb pooleaastastele läbirääkimistele huvigruppidega.

Kõneleja valdab põhjalikult sotsiaal- ja tervishoiupoliitika teemasid, eriti elulõpu teenuseid, palliatiivravi korraldust ja hooldusõendust. Ta näitab üles tugevat menetluslikku asjatundlikkust, viidates täpsetele kuupäevadele, komisjoni otsustele ja juriidilistele detailidele (nt otsustusvõime hindamine ja piiratud teovõime regulatsioon). Ekspertiis ulatub ka töövõimetoetuse rakendussätete tehniliste parandusteni.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust seadusloome protseduurides ja seaduste kehtivuse ajastamises, eriti Rahvatervise seaduse ja selle asendava seaduse kontekstis. Kasutatakse spetsiifilisi juriidilisi viiteid, näiteks mõõteseaduse paragrahvi ja Vabariigi Valitsuse määrust, mis viitab detailsele teadmisele õigusruumist.

Kõneleja näitab asjatundlikkust erivajadustega noorte kutsehariduse ja rehabilitatsiooni valdkonnas. Ta viitab konkreetselt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele ja teab ministeeriumi haldusalas tehtud muudatustest, mis näitab süvenemist teemasse.

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust sotsiaalpoliitika, töötuskindlustuse ja erihoolekande valdkonnas, selgitades keerulisi toetuste loogikaid ja nende paralleelset saamist. Ta kasutab konkreetseid statistilisi andmeid (nt saajate hulga tõus 33%-lt 64%-le) ja valdkondlikke termineid (töövõimetoetus, toimetulekutoetus, kaasav haridus). Ta on teadlik erihoolekande eelarve suurendamisest 15% võrra 2023. aastal ja erasektori rollist teenuste osutamisel.

Kõneleja on sotsiaalkindlustuse ja tööturumeetmete valdkonnas väga asjatundlik, kasutades täpseid statistilisi andmeid (nt 374,50 eurot, 1,7 miljonit eurot) ja viiteid seadustele ning menetlustele. Ta selgitab autoriteetselt erinevate sotsiaaltoetuste (töötuskindlustus, toimetulekutoetus) sihtrühmi ja rahalisi mõjusid. Eriti põhjalikult käsitletakse vähenenud töövõimega inimeste toetuste süsteemi muutusi ja nende sissetulekute kasvu.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi sotsiaalkomisjoni teemadel, eriti rahvusvaheliste inimõiguste konventsioonide (CEDAW, lapse õiguste konventsioon) ja tervishoiuõiguse vallas. Ta esitab detailseid statistilisi andmeid sooga seotud kaebuste kohta Eestis aastatel 2021–2023 ning selgitab juriidilisi nüansse, eristades elulõpu tahteavaldust eutanaasiast ja abistatud enesetapust.