Istungi profiil: Signe Riisalo
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-05-14
Poliitiline positsioon
Poliitik toetab tugevalt seaduseelnõu, mis asendab töötutoetuse töötuskindlustuse baasmääraga, rõhutades, et see suurendab saajate hulka 33%-lt 64%-le ja parandab erivajadustega inimeste positsiooni. Tema fookus on poliitikapõhine, keskendudes sotsiaalteenuste rahastamisele ja tööturule naasmise toetamisele. Ta rõhutab, et toetuste eesmärk on aidata tööst ilma jäänud inimesi, mitte pakkuda sissetulekut neile, kes on valinud mittetöötamise. Samuti peab ta oluliseks erihoolekande valdkonna ressursipuuduse leevendamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust sotsiaalpoliitika, töötuskindlustuse ja erihoolekande valdkonnas, selgitades keerulisi toetuste loogikaid ja nende paralleelset saamist. Ta kasutab konkreetseid statistilisi andmeid (nt saajate hulga tõus 33%-lt 64%-le) ja valdkondlikke termineid (töövõimetoetus, toimetulekutoetus, kaasav haridus). Ta on teadlik erihoolekande eelarve suurendamisest 15% võrra 2023. aastal ja erasektori rollist teenuste osutamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on autoriteetne, selgitav ja kohati kaitsev, eriti vastastele vastates, keda süüdistatakse pooltõdede esitamises ja eelnõudesse süvenemata jätmises. Kõneleja toetub tugevalt loogilistele argumentidele ja andmetele poliitika õigustamiseks. Ta tasakaalustab tehnilist selgitust sotsiaalse hoolivuse rõhutamisega, märkides, et sotsiaalvaldkond näitab ühiskonna arengutaset.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osales aktiivselt seaduseelnõu kaasamisprotsessis, juhtides isiklikult Sotsiaalkomisjoni täiendavat kaasamisüritust, et kompenseerida valitsuse algset puudujääki.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastaseid kritiseeritakse otseselt pooltõdedega esinemise ja eelnõudesse süvenemata jätmise eest. Kriitika on suunatud poliitilisele ebatäpsusele ja protseduurilisele hooletusele, eriti väidete osas, et erivajadustega inimesed satuvad halvemasse positsiooni.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tänab Sotsiaalkomisjoni kolleege ettekannete eest ja rõhutab laia kaasamise püüdlusi, korraldades kaks täiendavat kaasamisüritust kõigi osapooltega. Ta viitab, et need üritused lahendasid olulised erimeelsused, näidates valmisolekut protseduuriliseks paranduseks ja konsensuse otsimiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikel sotsiaalkindlustuse ja erihoolekande süsteemidel. Mainitakse kohalike omavalitsuste erinevat ressursside eraldamist sotsiaalteenustele, kuid puudub konkreetne regionaalne prioriteet.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab sihipärast riiklikku rahastamist ja fiskaalset vastutust, suunates vabanenud ressursid laste teenustesse, kus vajadus on kõige suurem. Näeb töötuskindlustust eelkõige tööturule tagasisaamise meetmena, mitte sissetuleku pakkumisena neile, kes on valinud mittetöötamise. Pooldab erasektori kaasamist sotsiaalvaldkonda, tuues näiteks 50% osaluse üldhoolekandes.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskendub tugevalt sotsiaalsele hoolivusele ja erivajadustega inimeste toetamisele, rõhutades erihoolekande ja lastele pakutavate teenuste rahastamise suurendamist. Tunnistab ülemineku keerukust haridussüsteemist täiskasvanute erihoolekandesse psüühikahäiretega noorte puhul. Samuti käsitletakse perest lahus elavate noorte toimetulekutoetuse õigust.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on töötuskindlustuse süsteemi reformimine, et suurendada saajate hulka ja tagada vähenenud töövõimega inimestele paralleelsed toetused. Lisaks on fookuses erihoolekande rahastamise ja teenuste korralduse parandamine, suunates vabanenud ressursid lastele pakutavatesse teenustesse.
2 Analüüsitud kõnesid