Kuude kaupa: Signe Riisalo

Kõneleja näitab üles sügavat tehnilist asjatundlikkust sotsiaalvaldkonnas, eriti toimetulekutoetuste määrade (200, 240, 160 eurot), elatusmiinimumi metoodika ja pensionisüsteemi detailides. Nad kasutavad täpseid numbrilisi andmeid ja viitavad ministeeriumi ning Sotsiaalkindlustusameti arvutustele. Samuti mainitakse CentAR-i rakendusuuringut elatusmiinimumi metoodika uuendamiseks, mis näitab teadmiste tuginemist ekspertanalüüsile.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust sotsiaalpoliitika ja demograafia valdkonnas, viidates uuringutele, mis sisaldavad 15 meedet ja seitset erinevat perede muret (nt eluaseme kättesaadavus, töö- ja pereelu ühitamine). Kasutatakse konkreetseid finantsandmeid, nagu 20 miljonit eurot kasutamata jäävat raha ja eelnõu 50–55 miljoni euro suurust kulu, ning tehnilisi termineid nagu lapsetoetuste indekseerimine.

Kõneleja on ekspert sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna seadusloomes, käsitledes detailselt nii rahvatervishoidu, elulõpu tahteavaldusi kui ka puuetega inimeste toetusi. Kasutab tehnilist keelt (nt EL-i direktiivi ülevõtmine, rakendussätete parandused) ja tunneb põhjalikult Riigikogu menetlusprotsesse, viidates konkreetsetele kuupäevadele ja kaasatud osapooltele. Selgitab arstide väljaõpet otsustusvõime hindamisel ja eristab palliatiivravi teisi elulõpu teenuseid.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust sotsiaalkindlustuse, tööturumeetmete ja kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande valdkonnas. Ta kasutab täpseid statistilisi andmeid (nt töötuskindlustuse saajate tõus 33%-lt 64%-le) ja tehnilist terminoloogiat (RES, NEET-noored, piiriülene andmevahetus). Ta on kursis eelnõu finantsmõjudega (1,7 miljonit eurot toimetulekutoetuse eelarvesse) ning tunneb põhjalikult komisjoni menetluskäiku ja kaasatud organisatsioonide seisukohti.

Kõneleja demonstreerib põhjalikku asjatundlikkust sotsiaalvaldkonna seadusandluse ja rahvusvaheliste inimõiguste konventsioonide osas, viidates CEDAW-le ja teistele ÜRO konventsioonidele. Ta esitab detailseid statistilisi andmeid sootunnustega seotud kaebuste kohta Eestis aastatel 2021–2023. Lisaks selgitab ta juriidilisi nüansse elulõpu tahteavalduse rakendamisel, eristades seda eutanaasiast ja abistatud enesetapust.