Kuude kaupa: Signe Riisalo

Poliitiline positsioon on tugevalt toetav sotsiaalhoolekande seaduse muudatustele, rõhutades toimetulekupiiri pideva tõstmise vajadust ja seostamist absoluutse vaesuse piiriga, mis on tagatud riigi eelarvestrateegiaga. Käsitlus on poliitikapõhine, keskendudes inimeste heaolule ja toimetulekule. Kõneleja toetab tugevalt ka eakate puutumatu säästusumma (440 eurot) suurendamist, nimetades praegust piiri "häbiväärselt väikeseks summaks".

Poliitiline positsioon on väärtuspõhine, toetades iga lapse väärtust ja perede toetamist, kuid ollakse tugevalt vastu arutlusel olevale eelnõule, kuna see on liiga kulukas ja ei lahenda probleemi kompleksselt. Rõhutatakse vajadust tarkade valikute ja tõenduspõhiste meetmete järele sotsiaalpoliitikas, et sihtida ressursse just haavatavamatele gruppidele. Kõneleja eelistab lahendusi, mis on riigile taskukohasemad ja pikaajalisemalt mõjuvad.

Poliitiline positsioon on tugevalt protseduuriline ja sotsiaalpoliitikale keskenduv. Toetab Reformierakonna fraktsiooni ettepanekut lükata tagasi aegunud rahvatervise seaduse muutmise eelnõu, rõhutades seaduse rakendamatust selle peatse kehtetuks muutumise tõttu. Näitab üles pragmaatilisust seadusloomes, tunnistades ebatavalist praktikat (siduda elulõpu tahteavalduse eelnõuga töövõimetoetuse parandused) vajalikuks suvepuhkuse eel. Kaitseb valitsuse positsiooni automaksu leevenduste osas puuetega inimestele, rõhutades pikaajalisi läbirääkimisi huvigruppidega.

Poliitiline positsioon on tugev toetus sotsiaalkindlustussüsteemi reformile (Eelnõu 519), mille eesmärk on asendada töötutoetus töötuskindlustuse baasmääraga. Kõneleja raamib muudatuse kui eesmärgipärase ja õiglasema süsteemi loomise, mis parandab haavatavate rühmade, eriti vähenenud töövõimega inimeste rahalist olukorda. Rõhuasetus on poliitika tulemuslikkusel ja inimeste motiveerimisel aktiivselt tööturule naasma. Ta kinnitab ka toimetulekupiiri metoodika uuendamise vajadust, millega loodetakse tegeleda järgmise aasta kevadeks.

Kõneleja positsioneerib end peamiselt sotsiaalkomisjoni esindajana, keskendudes kahe olulise eelnõu – naiste diskrimineerimise konventsiooni lisaprotokolli ja elulõpu tahteavalduse – menetlemisele. Tema seisukohad on tugevalt protseduurilised ja poliitikapõhised, rõhutades konsensust ja rahvusvaheliste inimõiguste konventsioonidega ühinemise tähtsust. Ta toetab tugevalt rahvusvaheliste inimõiguste mehhanismide laiendamist Eestis.