Istungi profiil: Urmas Reinsalu
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-10-23
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on tugevalt opositsiooniline, keskendudes rahvusliku julgeoleku (Moskva patriarhaat, Vene kodanike valimisõigus) ja majanduspoliitika (maksutõusud, eelarve läbipaistmatus) kriitilistele küsimustele. Rõhutatakse vajadust konsensuse järele baasküsimustes, kuid süüdistatakse valitsust (eriti siseministrit) julgeolekuriskide lahendamise blokeerimises ja parteipoliitiliste huvide eelistamises riiklikele huvidele. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades Eesti iseolemist ja tulevaste põlvede turvalisust.
22 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust julgeolekuõiguse ja kirikute seaduse valdkonnas, viidates siseministri kohustustele ja Läti õiguslikule pretsedendile. Samuti on ta kursis eelarvetehnoloogia, majandusprognooside (inflatsioon, majanduskasv) ja maksusüsteemi detailidega, tsiteerides valitsuse analüüsi ja Luminori panga prognoose. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "tegevuspõhine eelarve" ja "reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastus".
22 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on kõrge, pidulik ja tungiv, eriti julgeolekuteemadel, kasutades rahvuslikke ja moraalipõhiseid apelle (nt viide tulevastele põlvedele ja "julgeolekukriisi seniidile"). Retoorika on sageli konfronteeriv ja otsene, süüdistades vastaspoolt olupoliitilistes huvides ja vingerdamises, ning nõudes väärikat ja faktipõhist käitumist. Kasutatakse tugevaid kujundeid, näiteks siseministri tegevuse nimetamine "pantvangikriisiks" ja rahandusministri "plastiliinist" olemine.
22 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne parlamendiliige, kes osaleb täiskogu aruteludel, esitades teravaid küsimusi ministritele ja osaledes umbusaldusavalduste protsessis. Ta viitab osalemisele Riigieelarve kontrolli erikomisjoni arutelul õiguskantsleri ja riigikontrolöriga, mis näitab süvenemist eelarveprotseduuridesse. Kõned on pikad ja sisutihedad, nõudes korduvalt lisaaega.
22 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Opositsiooniline hoiak on väga intensiivne ja suunatud eelkõige siseministrile Lauri Läänemetsale (SDE) ja rahandusministrile Jürgen Ligile (Reformierakond), süüdistades neid parteipoliitiliste huvide eelistamises rahvuslikele huvidele. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine, heites Ligi puhul ette ka ebaausat käitumiskultuuri ja parlamendi alahindamist. Kõneleja kutsus koalitsiooni üles andma Ligile "kollase kaardi" ja mitte osalema umbusaldushääletusel.
22 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja kutsub üles kõiki poliitilisi jõude tegema koostööd ja leidma ühisosa kriitilistes julgeolekuküsimustes, rõhutades konsensuse taotlemist rahvusliku julgeoleku baasküsimustes. Ta väljendab Isamaa valmisolekut toetada valitsuse läbikaalutud samme Moskva patriarhaadi ohutustamisel. Koostöö on aga tingimuslik, nõudes valitsuselt parteihuvide allutamist riiklikele huvidele.
22 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt rahvuslik ja rahvusvaheline, käsitledes Eesti julgeolekut ja majanduspoliitikat. Regionaalsete võrdluspunktidena tuuakse esile Läti (kiriku lahkukangutamine Moskva patriarhaadist) ja Moldova (Vene Föderatsiooni valimiste manipuleerimine) näited, et illustreerida Vene mõju ohtu.
22 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on tugevalt majanduskasvu ja stabiilse maksukeskkonna pooldaja, olles vastu ettevõtete reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastuse lõhkumisele, mida peetakse Eesti konkurentsieelise hävitamiseks. Ta kritiseerib valitsuse poliitikat kui majandusvaenulikku, mis pikendab majanduslangust ja halvendab inimeste toimetulekut, tuues näiteks keskmise palga teenija kaotuse ühe kuupalga ulatuses. Nõutakse valitsemiskulude suuremat kärpimist.
22 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalküsimuste fookus on seotud julgeolekuga, eriti Vene Föderatsiooni kodanike valimisõiguse piiramise või kõrvaldamisega kohalikel valimistel. Seda seisukohta põhjendatakse Vene põhiseadusest tuleneva lojaalsuskohustusega agressorriigi režiimile, mis on otsene julgeolekurisk Eesti avalikule korrale ja poliitilisele võimule. Samuti käsitletakse Moskva patriarhaadi õigeusu kiriku tegevust julgeolekuriskina.
22 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlikud prioriteedid hõlmavad Moskva patriarhaadi õigusliku staatuse lahendamist kehtiva kirikute ja koguduste seaduse alusel või uue eelnõuga, et ohutustada julgeolekurisk. Teine prioriteet on Vene Föderatsiooni kodanike valimisõiguse lõpetamine kohalikel valimistel. Lisaks nõutakse riigieelarve menetluse läbipaistvuse ja parlamendi eelarvepädevuse taastamist, kritiseerides kehtivat tegevuspõhist eelarvet kui põhiseadusega vastuolus olevat.
22 Analüüsitud kõnesid