Päevakorra profiil: Urmas Reinsalu
Regionaal- ja põllumajandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-09-24
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline ja tulemuspõhine, keskendudes valitsuse suutmatusele lahendada akuutseid kriise, nagu seakatk ja inflatsioon. Kõneleja süüdistab valitsust probleemide süvendamises ja nõuab reaalajas otsuste tegemist ning kiiret poliitilist muutust, kuna "Eesti vajab muutust". Peamised kriitikaobjektid on valitsuse lodev suhtumine kriisiolukordadesse ja varjatud maksutõusud.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust põllumajanduse, toidutööstuse ja regionaalmajanduse valdkonnas, tuues esile konkreetseid andmeid koondamiste (44 ja 40 inimest), maksutulu kaotuse (2 miljonit eurot) ja kompenseerimata kriisikulude kohta. Kasutatakse spetsiifilisi majandus- ja keskkonnapoliitika termineid nagu ETS2 süsteem, kaudsed maksud ja sisenõudlus.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on võitluslik, tungiv ja teravalt kriitiline, segades majandusandmetel põhinevaid loogilisi argumente emotsionaalsete üleskutsetega (nt põllumeeste "põlvili palumine"). Kasutatakse dramaatilisi retoorilisi küsimusi ("Kes on see krokodill?") ning süüdistatakse valitsust otsustusvõimetuses ja varjatud tegevuses ("põrandaalune maks").
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed viitavad aktiivsele osalemisele Riigikogu debattides (ministri ettekande analüüs) ja pidevale meedia ning majandusuudiste jälgimisele. Kõneleja reageerib kiiresti päevakajalistele teemadele, viidates hiljutistele koondamistele, suve uuringutele ja valitsuse sammudele eelarvestrateegia kinnitamisel.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200) ja põllumajandusministrile, keda süüdistatakse otsustusvõimetuses ja sektori inimeste eiramises. Kriitika on intensiivne, nimetades valitsust probleemide süvendajaks ja nõudes takistava isiku ("krokodilli") avalikustamist. Kriitika on nii poliitika- (maksutõusud) kui ka protseduuripõhine (venitamine, ebaselgus).
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Not enough data.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev regionaalne fookus on maapiirkondadel, rõhutades maainimeste haavatavust ja sissetulekute ebavõrdsust (Võru vs Harjumaa sissetulekute 25% erinevus). Eraldi mainitakse Lõuna-Eesti üleujutusi ja maapiirkondade tühjenemise ohtu seoses negatiivse iibe ja ruumilise asustuse prognoosiga.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt tootjaid ja sisenõudlust kaitsvad, olles vastu kaudsete maksude koormuse kasvule, mis vähendab sisenõudlust ja süvendab inflatsiooni. Nõutakse riigilt aktiivset kriisikompensatsiooni (ASK kriisis) ja toetust tootjatele, vastandudes valitsuse tekitatud 200 miljoni euro suurusele lisakoormisele ettevõtjatele.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskendutakse demograafilisele kriisile, nimetades seda sajandi suurimaks strateegiliseks küsimuseks, mis puudutab eriti eestlaste osakaalu ja maapiirkondi. Tugevalt kritiseeritakse valitsuse plaani võtta järgmise aasta algusest ära ravikindlustus kodustelt lastega emadelt, pidades seda maapiirkondade inimesi valusalt löövaks sammuks.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on uute maksude (330 miljoni eurone kliimamaks mootorkütustele) jõustamise vastustamisel ja põllumajandustootjate kriisikompensatsiooni seadustamise kiirel nõudmisel. Rõhutatakse vajadust kiiresti (nädalaga) välja töötada seaduseelnõu, mis võimaldaks utiliseerimiskulude katmist, et vältida edasisi koondamisi.
5 Analüüsitud kõnesid