Päevakorra profiil: Urmas Reinsalu
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) esimene lugemine
2025-06-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine ja vastanduv eelnõule 670 SE, kuna see riivab olemuslikult põhiseaduslikke õigusi, eriti eraelu puutumatust ja konfidentsiaalsust. Kõneleja nõuab valitsuselt selget põhiseaduspärasuse käsitlust ning peab praegust arengut põhiõiguste valdkonnas taandarenguks. Ta kritiseerib seaduseelnõu kui katset tagantjärele seadustada laiaulatuslikku järelevalvet ilma sisulise juriidilise kvaliteedita.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja ilmutab sügavat asjatundlikkust põhiseadusõiguse ja põhiõiguste vallas, viidates põhiseaduse § 26-le, proportsionaalsuse testile ning Saksa põhiseaduskohtu lahenditele konfidentsiaalsuse õiguse kohta. Ta kasutab tehnilist juriidilist keelt, kritiseerides seaduseelnõu definitsioonide ebamäärasust, eriti mõiste "korrarikkumine" puhul. Ekspertiis on suunatud õigusteoreetilisele ja põhiseaduslikule analüüsile.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, kriitiline ja tungiv, keskendudes loogilistele ja juriidilistele argumentidele, viidates Saksa põhiseaduskultuurile kui eeskujule. Kõneleja kasutab hoiatavat tooni, diagnoosides parlamendi tegevust kui "tankisti" rolli ja rõhutades, et eelnõu ei kannataks "sekundikski kriitikat normaalses põhiseaduskultuuris." Ta kasutab ka groteski kalduvaid näiteid (automaks) seaduseelnõu laiuse demonstreerimiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt seadusandlikus protsessis (eelnõu esimesel lugemisel) ning esitab nii küsimusi eelnõu autoritele kui ka pikema sisulise vastulause. Ta viitab paralleelselt arutlusel olevatele teemadele nagu "Superbaas" ja "rahapesubaas," näidates seotust käimasolevate parlamendiaruteludega. Ta märgib, et avalikkusele tuli eelnõu üllatusena ja ajakirjanduse rahustamiseks kaamerad peatati.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse ja ametkondade vastu, kes esitasid sisulise kvaliteedita eelnõu, püüdes tagantjärele seadustada laiaulatuslikku järelevalvet. Kõneleja kritiseerib parlamendi passiivsust ja süüdistab poliitikuid avalikkuse eksitamises. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, nõudes eelnõu tagasilükkamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on nõudlik ja kompromissitu antud eelnõu osas, tehes ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuna see ei vasta põhiseaduskultuuri tasemele. Ta nõuab valitsuse poolt veenva ja selge käsitluse esitamist, mis hõlmaks põhiseaduspärasust ja õigusteoreetilist analüüsi. Kuigi ta väljendab lugupidamist eelnõu autorite vastu, ei näe ta praeguses tekstis alternatiivi tagasilükkamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklik, käsitledes kõigi Eesti inimeste põhiõigusi ja eraelu puutumatust. Rahvusvahelist fookust kasutatakse õigusteoreetilise võrdlusena, viidates Saksamaa põhiseaduskohtu pretsedentidele ja Nordrhein-Westfaleni seadusele, et toetada konfidentsiaalsuse õiguse kaitset.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated on kaudsed, väljendades muret, et numbrituvastuskaameraid võidakse kasutada fiskaalseks järelevalveks. Ta toob näiteks küsimuse, kas "korrarikkumise" definitsioon võimaldaks kaamerate kasutamist automaksu mittemaksmise tuvastamiseks, viidates liikluskindlustusettevõtete varasematele ettepanekutele.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on kodanikuvabaduste ja turvalisuse tasakaal, kus kõneleja kaitseb tugevalt isikute eraelu puutumatust ja õigust konfidentsiaalsusele riikliku järelevalve eest. Ta hoiatab põhiõiguste erosiooni eest ja nõuab, et järelevalve piirangud oleksid proportsionaalsed ja suunatud ennekõike raske kuritegevuse piiramisele. Ta rõhutab negatiivse vabaduse (õigus olla tähele panemata) olulisust.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Eelnõu 670 SE (Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu) vastustamine ja tagasilükkamine. Kõneleja on aktiivne oponent, nõudes, et parlament tegeleks esmalt põhiõiguste määratlemisega ning et tulevane seadusandlus oleks juriidiliselt kvaliteetne ja põhiseaduspärane. Ta näeb eelnõus ohtu andmekaevandamisele ja AI-süsteemide opereerimisele.
2 Analüüsitud kõnesid