Päevakorra profiil: Urmas Reinsalu
42 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale
2025-06-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt umbusaldav justiitsministri suhtes, rõhutades poliitilise vastutuse puudumist Pihlakodu juhtumi ja riigi ebaõnnestumise eest. Kõneleja Isamaa nimel on resoluutselt vastu Rootsi vanglarendi lepingule, pidades seda ebaratsionaalseks poliitiliseks jooneks. Fookus on performance-põhine, nõudes, et valitsuse tasemel kantaks vastutust, kui riik "jookseb lati alt läbi".
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust justiitsvaldkonnas, eristades poliitilist ning kriminaal- ja haldusõiguslikku vastutust. Nõutakse spetsiifiliste julgeolekudokumentide (PPA ja Kaitsepolitseiameti riskihinnangud) ning finantsanalüüside (Pricewaterhouse, kuluarvestus) avaldamist, mis viitab detailsele teadmisele lepingute julgeolekuaspektidest. Samuti viidatakse varasemale isiklikule kogemusele justiitsministrina välisriigi kurjategijate väljasaatmisel.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, kriitiline ja nõudlik, keskendudes poliitilise vastutuse ja läbipaistvuse teemadele. Kasutatakse retoorilisi küsimusi ("kas riik jooksis lati alt läbi?") ja loogilist argumentatsiooni, rõhutades, et parlamendiliikmetele pole olulisi andmeid kättesaadavaks tehtud. Toon on süüdistav ministri suhtes, kes ei söandanud või ei osanud vastata esitatud küsimustele.
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster piirdub Riigikogu saalis esinemisega umbusaldusavalduse arutelul. Viidatakse vahetult eelseisvatele sündmustele, nagu lepingu allkirjastamine järgmisel nädalal (18. juunil), mis annab kõneleja tegevusele ajakriitilise iseloomu.
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on justiitsminister Liisa-Ly Pakosta, keda kritiseeritakse poliitilise vastutuse vältimise ja ebaratsionaalsete poliitiliste otsuste eest vanglarendi küsimuses. Kriitika on nii poliitika- kui ka menetluslik (dokumentide varjamine) ning lõpeb otsese üleskutsega hääletada umbusalduse poolt. Vastuseis on intensiivne ja kompromissivalmidust ei näidata.
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on nähtav erakonna (Isamaa) siseselt, toetades ühist seisukohta umbusaldushääletusel ja deklareerides ühiseid seisukohti Pihlakodu juhtumi osas. Puuduvad andmed koostöö või kompromissivalmiduse kohta valitsuse või teiste fraktsioonidega käsitletud teemadel.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on jagatud riiklike (õigussüsteemi toimimine ja Pihlakodu juhtum) ja rahvusvaheliste küsimuste vahel, eriti seoses Rootsi Kuningriigiga sõlmitava vanglarendi lepinguga. Viidatakse ka teistele EL-i riikidele, kus on vanglakohtade ülejääk (Läti, Leedu, Saksamaa, Hispaania jne), et näidata Eesti olukorra eripära.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated piirduvad nõudega saada justiitsministeeriumi kuluarvestus ja Pricewaterhouse'i analüüs vanglarendi lepingu kohta. See viitab vajadusele hinnata riigi rahalist otstarbekust ja fiskaalset distsipliini enne suurte lepingukohustuste võtmist.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalvaldkonnas keskendutakse ohvrite omaste õiguskaitsele ja riigi vastutusele Pihlakodu juhtumis. Teine oluline teema on julgeolek ja sisseränne, rõhutades muret Rootsist saabuvate raskete kurjategijate pärast, kellel on immigranditaust ja puuduvad peresidemed Rootsiga.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud umbusaldusavalduse toetamisele ja sellega seotud parlamendi usalduse küsimusele. Samuti on prioriteet takistada justiitsministril järgmisel nädalal Rootsiga vanglarendi lepingu sõlmimist, mis on seotud riigile lepingukohustuste võtmisega.
6 Analüüsitud kõnesid