Päevakorra profiil: Urmas Reinsalu
Valitsuse poliitika mõjud ühiskonnas
2025-04-23
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevale vastuseisule valitsuse kavandatavatele uutele energiatasudele, mida peetakse strateegilise baasinfrastruktuuri komponendi (elektrienergia) kallinemise peamiseks allikaks. Rõhutatakse, et tasud võivad moodustada kuni 20% elektri lõpphinnast, mis koormab nii kodu- kui ka tööstustarbijaid. Seisukoht on tulemuspõhine, nõudes valitsuselt täpseid finantsprognoose ja Kiisa jaama turuletoomise otsuse põhjendamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust energiapoliitika ja finantsmehhanismide osas, kasutades tehnilisi termineid nagu tasakaalustusreserv, saartalitlus ja juhuelektri osakaal. Esitatakse detailseid prognoose (nt 120–150 miljonit eurot aastas) ja viidatakse seaduseelnõu seletuskirjale, seades kahtluse alla valitsuse prognooside relevantsuse. Eksperdiroll väljendub ka Eleringi koormuse ja Kiisa jaama turumõju analüüsimisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on tungiv, analüütiline ja konfronteeriv, keskendudes korduvatele ja täpsustavatele küsimustele peaministrile. Apellatsioonid on tugevalt loogikapõhised ja andmepõhised, nõudes konkreetseid rahalisi vastuseid ja seades kahtluse alla valitsuse varasemad prognoosid. Toon on formaalne, kuid väljakutsuv, eriti kui vastused ei ole piisavalt konkreetsed ("Ma paluksin saada raha puudutavat vastust selle kohta").
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster piirdub intensiivse osalemisega ühel parlamendiistungil (2025-04-23), kus esitati korduvaid ja täpsustavaid küsimusi energiatasude ja Kiisa jaama teemal. Kõneleja kasutas korduvalt võimalust esitada järelküsimusi, et saada valitsuselt selgeid ja rahalisi vastuseid.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on valitsus ja peaminister, kelle energiapoliitikat kritiseeritakse teravalt ebapiisavate finantsprognooside ja tarbijaid koormavate otsuste pärast. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, seades kahtluse alla valitsuse loogika Kiisa jaama turuletoomise edasilükkamisel ja tasakaalustusreservi tasu tegeliku maksumuse varjamisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid ei ole piisavalt.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklik, käsitledes strateegilist baasinfrastruktuuri ja elektrienergia lõpphinda, mis mõjutab kõiki Eesti tarbijaid ja ettevõtteid. Mainitakse Eleringi ja Kiisa jaama, mis on riikliku tähtsusega energiainfrastruktuurid.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated rõhutavad vajadust kaitsta tarbijaid ja tööstust liigsete regulatiivsete koormuste eest, vastandudes uute tasude kehtestamisele, mis tõstavad elektri hinda. Eelistatakse finantsläbipaistvust ja stabiilset baasinfrastruktuuri, mis ei koormaks turgu täiendavate reservikuludega, ning nõutakse täpseid prognoose riigile tekkivate kulude (Eleringi koormus) kohta.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Andmeid ei ole piisavalt.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud Seaduseelnõu 555 kriitilisele analüüsile ja vastuseisule, mis puudutab uute elektrienergiatasude (sh tasakaalustusreservi tasu) kehtestamist. Kõneleja tegutseb eelnõu vastasena, rõhutades, et see on parlamendis teisel lugemisel, kuid selle rahaline mõju on ebaselge ja prognoositust suurem.
3 Analüüsitud kõnesid