Päevakorra profiil: Urmas Reinsalu
Riigikogu eelarve kontrolli komisjoni esmaspäevase hinnatõusu arutelu materjali, Eurostati võrdlevaid andmeid seoses hinnatõusuga, konjunktuuriinstituudi viimast baromeetrit, märtsikuu eurobaromeetri uuringut ning Isamaa esitatud viimase kuu ettepanekuid, kuidas leevendada inflatsiooni (vähendada negatiivse lisaeelarvega valitsemiskulusid ning loobuda kaudsete maksude (gaasi-, bensiini-, elektri- ja diisliaktsiisi ning käibemaksu) tõusust lähikuudel) silmas pidades tehtud järeldustest valitsuse poliitika kohta
2025-04-16
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse inflatsioonipoliitika vastane, rõhutades, et regulatiivsed otsused (maksutõusud) hoopis suurendavad hinnatõusu. Peamine nõue on inflatsiooni leevendamine kaudsete maksude tõusu ärajätmise ja valitsemiskulude vähendamise kaudu, viidates Isamaa ettepanekutele. Fookus on valitsuse tegevuse tulemuslikkusel ja majandusnäitajatel, mis näitavad ostujõu langust.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust inflatsiooni, maksupoliitika ja tööjõu tootlikkuse teemadel. Ta toetub ulatuslikult andmetele, viidates Eesti Panga prognoosidele (6% hinnatõus), Eurostati võrdlustele (toidu hinnad, miinimumpalk ostujõu pariteedi alusel) ja Swedbanki analüüsidele tööjõu tootlikkuse kukkumise kohta. Eriti rõhutatakse Balti riikide inflatsiooniprognooside võrdlevat analüüsi.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline, nõudlik ja tugevalt andmepõhine, keskendudes loogilistele argumentidele ja statistikale. Pärast vastuste puudumist väljendab kõneleja nõutust ja pettumust, süüdistades valitsust sisulise käsitluse puudumises vaatamata põhjaliku lähtematerjali esitamisele. Kasutatakse otseseid küsimusi ja vaidlustatakse peaministri majanduslikke järeldusi (nt palgasurve mõju inflatsioonile).
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster keskendub Riigikogu istungil peaministrile suunatud korduvatele ja sisulistele küsimustele valitsuse poliitika kohta. Kõneleja tegeleb aktiivselt eeltööga, esitades juhatuse nõunike kaudu põhjaliku lähteandmete materjali, et tagada sisuline vastus. Esineb korduvalt ühe istungi jooksul, et nõuda vastuseid.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja peaministrile, kritiseerides nende inflatsioonipoliitikat kui ebaefektiivset ja inflatsiooni suurendavat. Kriitika on poliitika- ja sisupõhine, seades kahtluse alla valitsuse majanduslikud järeldused ja suutmatuse selgitada, miks Eesti inflatsioon on Balti riikide kõrgeim. Kõneleja väljendab ka rahulolematust Riigikogu juhatuse esimehe naermise üle.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on keskendunud protseduurilisele suhtlusele, mainides kokkulepet Riigikogu juhatuse nõunikega põhjaliku lähtematerjali edastamiseks, et valitsus saaks sisuliselt vastata. Puuduvad andmed erakondadevahelise sisulise koostöö või kompromissivalmiduse kohta.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on Eesti majandusprobleemidel (hinnatõus, ostujõud, tööjõu tootlikkus), kuid seda analüüsitakse tugevalt võrdlevas kontekstis. Eriti rõhutatakse suuri käärid Eesti ja teiste Balti riikide (Läti, Leedu) prognoositava inflatsiooni vahel, mis on Eestis üle kahe korra kõrgem. Samuti võrreldakse Eesti toidu hindu Soome ja Euroopa Liidu tasemega.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on suunatud inflatsiooni leevendamisele valitsemiskulude kärpimise (negatiivne lisaeelarve) ja kaudsete maksutõusude (aktsiisid ja käibemaks) ärajätmise kaudu. Rõhutatakse, et maksutõusud on regulatiivsed otsused, mis inflatsiooni suurendavad. Eelistatakse fiskaalset distsipliini ja muretsetakse töötavate inimeste ning pensionäride ostujõu languse pärast.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalküsimusi käsitletakse majandusliku mõju kaudu, rõhutades töötavate inimeste ja pensionäride netoostujõu vähenemist inflatsiooni tõttu. Eraldi probleemina tuuakse esile Eurostati andmetel Eesti miinimumpalga madalaim tase Euroopa Liidus ostujõu pariteeti arvestades.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Isamaa esitatud inflatsiooni leevendamise ettepanekutel, mis hõlmavad valitsemiskulude vähendamist negatiivse lisaeelarvega ja kaudsete maksude (aktsiisid, käibemaks) tõusu ärajätmist lähikuudel. Kõneleja on nende ettepanekute eestvedaja ja toetaja parlamendis, nõudes valitsuselt nende teemade käsitlemist.
4 Analüüsitud kõnesid