Päevakorra profiil: Valdo Randpere
Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) eelnõu (560 SE) esimene lugemine
2025-02-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on kriminaalmenetluse efektiivsuse tõstmisel ja karistuse paratamatuse tagamisel, toetades tugevalt eelnõu 560 SE, mida ta peab "peaaegu parimaks eelnõuks." Ta rõhutab, et tegemist on sisulise tööga, mis vastab Riigikohtu esimehe korduvatele palvetele menetluse optimeerimiseks. Tema seisukoht on tugevalt poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes õigussüsteemi paremale toimimisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust kriminaalõiguse ja menetlusökonoomika valdkonnas, kasutades tehnilisi termineid ja viidates õigusemõistmise põhimõtetele. Ta käsitleb põhiseaduse paragrahvide (nt § 24 ja § 22) võimalikke kollisioone ning tunneb detailselt eelnõu 225 muudatust ja nende mõju. Ta toetub Justiitsministeeriumi ja Riigikohtu ekspertide (sh Villu Kõve) tööle ja arvamustele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja retooriline stiil on väga entusiastlik, optimistlik ja tunnustav, kiites korduvalt eelnõu sisu ja koostajaid. Ta kasutab nii loogilisi argumente (karistuse paratamatus) kui ka emotsionaalseid väljendeid ("suur rõõm"), hoides samal ajal formaalset, kuid kaasavat tooni. Ta alustab lühikese protseduurilise kriitikaga opositsiooni suunas, kuid keskendub seejärel sisulisele kiitmisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Ta tegutseb Riigikogus juhtivkomisjoni esindajana, esitledes eelnõu täiskogule hilisel õhtutunnil. Ta viitab oma aktiivsele osalemisele Õiguskomisjoni istungil 27. jaanuaril, kus ta osales sisukas arutelus. Talle langes osaks au ja rõõm eelnõu esitleda, kuigi ta märgib, et ka teised kolleegid oleksid seda soovinud.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Ta kritiseerib opositsiooni protseduurilistel põhjustel, heites neile ette päeva raiskamist edutule umbusaldusavaldusele peaministrile, selle asemel et tegeleda sisulise seadusloomega. Kriitika on pigem möödaminnes ja keskendub töökorraldusele. Ta märgib ka, et isegi need, kes on varem olnud kohtute suhtes skeptilised, olid antud eelnõu osas täielikul üksmeelel.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Tema koostööstiil on äärmiselt tunnustav ja konsensuslik, rõhutades täielikku üksmeelt Õiguskomisjonis eelnõu osas, kus isegi vastandlikud pooled leidsid ühise keele. Ta kiidab avalikult nii praegust ministrit, endist justiitsministrit Kalle Laanetit (töörühma algatamise eest) kui ka ametnikke (Andreas Kangur) ja kolleege (Liisa-Ly Pakosta) sisuka töö eest.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikul tasandil, käsitledes Eesti kriminaalmenetluse seadustiku reformi ja õigussüsteemi efektiivsust. Ta puudutab rahvusvahelist aspekti vaid seoses välismaa kurjategijate Eestist lahkumise ja karistuse kandmisega, viidates ajaleheartiklile.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ebapiisavalt andmeid.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Ta käsitleb õigusemõistmise sotsiaalset mõõdet, rõhutades, et reformid aitavad tagada kurjategijate karistamise ja parandavad avalikku arusaama õigussüsteemist. Ta puudutab ka põhiseaduslikku tasakaalu kohtulahendite avalikkuse ja süütuse presumptsiooni vahel. Lisaks mainib ta kurjategijate Eestist väljasaatmise temaatikat.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Tema seadusandlik prioriteet on Kriminaalmenetluse seadustiku ulatuslik reformimine (eelnõu 560 SE), mis sisaldab 225 muudatust kohtumenetluse optimeerimiseks ja kohtulahendite avalikkuse suurendamiseks. Ta on eelnõu tugev toetaja ja juhtivkomisjoni esindaja, kes rõhutab saavutatud konsensust ja sisukat tööd.
2 Analüüsitud kõnesid