Päevakorra profiil: Valdo Randpere
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on tugevalt toetav Eesti ja Rootsi vahelisele vanglakaristuste täideviimise kokkuleppele (682 SE), rõhutades selle majanduslikku otstarbekust ja Tartu vangla turvalisust. Fookus on protseduurilisel korrektsusel ja opositsiooni ettevalmistamatuse teraval kritiseerimisel. Eelnõu raamimine on pigem pragmaatiliselt poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes tulu teenimisele ja tühja vara kasutamisele.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib autoriteeti õiguskomisjoni töö ja vanglate haldamise valdkonnas, olles juhtivkomisjoni esindaja. Ta kasutab spetsiifilist teadmist Tartu vangla turvalisuse kohta ja viitab komisjonis osalenud ekspertidele (asekantsler Rait Kuuse ja nõunik Martin Ziehr). Ta on kursis ka vanglate infrastruktuuri haldamise probleemidega, tuues näiteks Jõhvi vangla lagunemise kulud.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Rhetoriline stiil on otsekohene, kohati terav ja poleemiline, eriti opositsiooni suunas, keda süüdistatakse "lolli mängimises" ja tööst kõrvalehoidmises. Kasutatakse loogilisi apelle (tulud vs kulud, tühjade hoonete lagunemine) ning toon on enesekindel ja kaitsev eelnõu protseduuride suhtes. Ta eelistab faktidele ja komisjoni protokollidele viitamist emotsionaalsetele argumentidele.
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegutseb aktiivselt juhtivkomisjoni esindajana Riigikogu saalis, tutvustades eelnõu ja vastates küsimustele. Ta rõhutab oma kohalolekut ja tööd komisjonis (nt 20. oktoobri istung) ning kritiseerib teiste saadikute puudumist komisjoni töös. Tema roll on eelnõu menetlemise eestvedaja ja kaitsja.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud peamiselt opositsiooni liikmetele (Varro Vooglaid, Heljo Pikhof) nende protseduuriliste viivituste ja komisjonis osalemata jätmise eest, mis näitab madalat tolerantsi ettevalmistamata küsimuste suhtes. Lisaks ründab ta Martin Helmet riigi rahanduse halva juhtimise eest ja Isamaad usaldamatuse eest viimase 30 aasta jooksul. Kriitika on intensiivne ja sageli isiklik-protseduuriline.
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab õiguskomisjonis saavutatud konsensuslikke otsuseid (sh eelnõu päevakorda võtmine ja esimese lugemise lõpetamine), mis viitab edukale koostööle komisjoni liikmete vahel. Koostööd Rootsi riigiga vanglateenuste ekspordi osas peetakse "väga mõistlikuks mõtteks."
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on Tartu vanglal, mille kasutuselevõttu ta kaitseb, lükates ümber varasemad hirmud Tartu turvalisuse pärast. Lisaks toob ta esile Jõhvi vangla kui näite tühjalt seisva riigivara haldamise probleemist. Ta viitab ka teisele tartlasele (Mihkel Lees) kohaliku perspektiivi andmiseks.
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslik seisukoht toetab riigivara (tühi vangla) innovatiivset kasutamist "teenuste ekspordi" eesmärgil. Ta rõhutab fiskaalset distsipliini ja väidab, et vanglaleppe eelarveline mõju on positiivne, minnes vastuolusse väidetega kulude katmisest. Ta kritiseerib ka eelmise rahandusministri (Martin Helme) tegevust riigi rahanduse halvas seisus.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest käsitletakse vanglakeskkonna turvalisust ja vägivalla riski, tunnistades, et täielikku vägivalla välistamist vanglas ei ole võimalik tagada. Samuti teeb ta selgeks kodakondsuse ja rahvuse erinevuse Rootsi kuritegevuse statistika kontekstis.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on Eesti ja Rootsi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduseelnõu (682 SE) edukas menetlemine. Ta on juhtivkomisjoni esindajana eelnõu tugev toetaja ja eestvedaja, rõhutades konsensuslikku otsust esimene lugemine lõpetada.
7 Analüüsitud kõnesid