Päevakorra profiil: Valdo Randpere
Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (452 SE) esimene lugemine
2024-10-08
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja võtab tugeva vastuseisu Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõule (452 SE), mis püüdis kriminaliseerida ministrite valeütlusi Riigikogus, nimetades eelnõu "täielikuks jamaks". Seisukoht on tugevalt protseduuriline ja õiguslik, rõhutades Riigikogu liikmete puutumatuse (indemniteedi) kaitset ja vajadust vältida Ameerika õigussüsteemide segiajamist Eesti traditsioonidega. Ta viitab ka vastuolule, et ministritele võiks hoopis laieneda puutumatus Riigikogus esinedes.
1 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust õigusloome ja põhiseaduslike põhimõtete osas, selgitades parlamentaarse puutumatuse (indemniteedi) kontseptsiooni. Ta toob välja tehnilised erinevused Eesti ja Ameerika õigussüsteemide vahel (kohtukutse, vande all aruandmine) ning analüüsib eelnõu potentsiaalset mõju ministrite vastutusele. Ekspertiis tugineb seaduseelnõu sisuliste ja juriidiliste vigade tuvastamisele.
1 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõnestiil on otsekohene, kriitiline ja kohati sarkastiline, kasutades väljendeid nagu "vaat kus lops!" ja "täielik jama". Kõneleja kasutab nii loogilisi argumente (õigussüsteemide segiajamine, puutumatus) kui ka isiklikke rünnakuid, kritiseerides nii eelnõu algatajat Kalle't kui ka Lauri Laatsi hüpokriitilisust saalis viibimise osas. Ta kasutab rahvapäraseid võrdlusi, viidates eelnõule kui Kört-Pärtli särgile.
1 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu saalis, esinedes komisjonipoolse ettekandjana eelnõu tagasilükkamise küsimuses. Ta osales aktiivselt komisjoni aruteludel ja oli kohal saalis Mart Võrklaeva vastuse andmise ajal, mis näitab regulaarset osalemist nii komisjonitöös kui ka plenaaristungitel.
1 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on eelnõu algataja Kalle, kelle eelnõu kritiseeritakse kui juriidiliselt ebakompetentset ja liiga karmi. Kriitika on sisuline ja protseduuriline, väites, et Kalle eelnõu kriminaliseeriks ministrid liiga kergekäeliselt ja on sarnane vaenukõneseadusega. Lisaks kritiseeritakse Lauri Laatsi tegevust ja sõnade ning tegude sünkrooni puudumist.
1 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab edukat ja üksmeelset koostööd komisjonis, kus tehti konsensuslik otsus eelnõu tagasi lükata. Ta viitab teiste kolleegide (Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Andre Hanimägi) argumentidele, mis toetasid tema seisukohta, näidates avatust erakondadeülesele konsensusele eelnõu tagasilükkamisel.
1 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Not enough data
1 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data
1 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja puudutab kaudselt sotsiaalseid küsimusi, kaitstes poliitilise sõnavabaduse ulatust Riigikogus ja kritiseerides liigset kriminaliseerimist. Ta võrdleb eelnõu 452 SE-d varasema vaenukõneseaduse aruteluga, viidates murele liiga laia karistusõigusliku sekkumise pärast poliitilisse tegevusse.
1 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (452 SE) vastustamine ja esimesel lugemisel tagasi lükkamine. Kõneleja on eelnõu tugev vastane ja tegutseb komisjoni ettekandjana, et tagada selle ebaõnnestumine. Ta rõhutab, et eelnõu tagasilükkamine on komisjoni üksmeelne otsus.
1 Analüüsitud kõnesid